Õppekava

Kehtestatud direktori 04.11.2015 käskkirjaga nr 40

Muudatused kehtestatud direktori 21.12.2020 käskkirjaga nr RPK 1-2/2020/6

 

Riidaja Põhikooli õppekava

SISUKORD

 

ÜLDSÄTTED ........................................................................................ 3

ÜLDOSA .............................................................................................. 4

1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID NING -PÕHIMÕTTED ........................ 4

2. ÜLD- JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE ............................... 5

3. TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI JA AASTATI .................................. 7

4. VABAAINETE LOENDID JA VALIKU PÕHIMÕTTED ................................ 8

5. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI ..................................... 8

6. LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED .................. 10

7. ÕPPE JA KASVATUSE LÕIMIMINE ...................................................... 11

8. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE

PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 17

9. ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS PÕHIKOOLIS  ............................... 18

10. III KOOLIASTMES LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED .............. 19

11. HINDAMISE KORRALDUS ................................................................. 21

12. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS

PÕHIKOOLIS ....................................................................................... 25

13. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE

ÕPPEKORRALDUSE JA ÕPPE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ..................... 26

14. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS ..................................................... 28

15. ÕPETAJA TÖÖKAVADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ............................ 28

16. KOOLI ÕPPEKAVA VÄLISE ÕPPIMISE VÕI TEGEVUSE ARVESTAMINE KOOLI
ÕPETATAVA OSANA .............................................................................  29

17. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .................... 30

 

ÜLDSÄTTED

 

RIIDAJA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA LÄHTEALUSED

1. Riidaja Põhikooli õppekava on riikliku õppekava alusel koostatud  kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles on välja toodud kooli eripärast tulenevad valikud. Küsimustes, mis ei ole sätestatud kooli õppekavas, lähtutakse koolis riiklikust õppekavast sätestatust.

2. Kooli õppekava koostades on lähtutud ka kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

3. Kooli õppekava on väljundipõhine, st rõhuasetus on õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel.

4. Kooli õppekava aluseks on üldpädevused ja valdkonnapädevused ning millele lisanduvad läbivad teemad. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu koolipere ühise tegevuse kaudu, põhinedes lõimingul ja kooli keskkonna korraldusel. "Põhikooli riiklikus õppekavas " § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevused on valdkonna - ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi kooli töötajate ühine eesmärk.

5. Kõik kooli töötajad lähtuvad tegevuses "Põhikooli riiklikus õppekavas" §2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest,  milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

6. Riidaja Põhikooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.  Ainekavad on koondatud ainevaldkonniti.

7. Ainekavade esitamine ainevaldkonniti vähendab õppekavas põhjendamist ja suurendab integreeritust ainete vahel, andes võimalusi valdkonna- siseseks koostööks. Ainevaldkonna pädevus saavutatakse sobiva metoodika ja õppevara valiku kaudu. Ainevaldkonna pädevuste saavutamise kaudu kujunevad kooliastmete pädevused.

8. Ainekavades esitatud õpitulemused on esitatud õppijakeskses sõnastuses, ning väljenduvad õppe lõpuks omandatavates pädevustes. Õpitulemuste saavutatust tuleb õpilasele näidata ning nende saavutatust hinnatakse kokkuvõtvalt.

9. Kooli õppekava üldosas esitatakse:

1) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning - põhimõtted;

2) riiklikes õppekavades määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine;

3) tunnijaotusplaan põhikoolis õppeaineti ja aastati;

4) vabaainete loendid ja valiku põhimõtted;

5) liikluskasvatuse teemad kooliastmeti, mis tulenevad riiklikes õppekavades sätestatud läbivast teemast "Tervis ja ohutus", nende käsitlemise ulatus ning kavandatud liikluskasvatusalased tegevused;

6) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted;

7) lõimingu põhimõtted;

8) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;

9) õppe ja kasvatuse korraldus põhikoolis, sealhulgas projekti-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg;

10) III kooliastmes läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;

11) hindamise korraldus;

12) õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus põhikoolis;

13) õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe korraldamise põhimõtted;

14) karjääriteenuste korraldus;

15) õpetaja töökavade koostamise põhimõtted;

16) kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana;

17) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

 

ÜLDOSA

 

1.     ÕPPE- JA  KASVATUSEESMÄRGID NING -PÕHIMÕTTED

1. Riidaja Põhikool lähtub oma tegevuses riiklikes õppekavades esitatud õppe- ja kasvatuseesmärkidest ning õppe ja kasvatuse põhimõtetest ning käesolevas peatükis sätestatust

2. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isikuteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

3. Põhikooli kooliastmetes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus luua põhikooli õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, reageerimis- ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalsete ja kultuuriliste teadmiste kujunemist

4. Põhikooli lõpetamisel saavutatud õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Õpilane, kes lõpetab põhikooli

a. on omandanud põhilised teadmised ainevaldkonnaalaste faktide kohta,

b. on omandanud põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused asjakohase teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid,

c. on kujunenud suutlikkus töötada või õppida juhendamisel kuid mõningase iseseisvusega.

5. Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on "Põhikooli riiklikus õppekavas" §4 lg 3 kaheksa üldpädevuse, "Põhikooli riikliku õppekava" § 7, §9, §11 kooliastmete kirjeldatud pädevuste ning "Põhikooli riikliku õppekava" ainekavades esitatud valdkonnapädevuste kujunemine.

6. Õppe korraldamisel  lähtub kool põhimõtetest, mille kohaselt õpilase liikumisel klassist klassi, ühelt kooliastmelt teisele ei ole kooli õppekavas lähtuvalt takistusi.

7. Koolis  ja väljaspool kooli toimuva õppe- ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

8. Põhikoolis on õppekava läbimiseks arvestatud üheksa aastat.

9. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse  õppekavaga määratletud õpitulemusi.

10. Kooli õppekava alusel toimuvas õppes osalemine toimub ilma õpilaste- või vanematepoolse kaasrahastamiseta.

11. Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikud, tööraamatud, töövihikud, töölehed).

12. Põhikoolis õppetegevust kavandades lähtuvad õpetajad üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning "Põhikooli riiklikus õppekavas" § 2 alusväärtustest. Õppetegevust kavandades toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega.

13. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe: loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

 

2. ÜLD- JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE

1. Üld-  ja valdkonnaülesed pädevused on aineülesed, ning nende kaudu taotletakse õpilastel riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste kujunemist. Need on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel.

2. Kool lähtub üld- ja valdkonnapädevuste kujunemisel riiklikus õppekavas esitatud põhimõtetest ning käesolevas peatükis sätestatust.

3. Riiklikus õppekavas määratletud üldpädevusi on kaheksa: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus ning digipädevus. Riiklikus õppekavas on määratletud järgmised valdkonnapädevused: keele- ja kirjanduspädevus, võõrkeelepädevus, matemaatikapädevus, loodusteaduslik pädevus, sotsiaalne pädevus, kunstipädevus, tehnoloogiapädevus, kehakultuuripädevus.

4. Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil. Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.

5. Kooli kogu tegevus, sh õpetuse kavandamine, mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine, õppetunnivälised tegevused, on suunatud üldpädevuste saavutamiseks.

6. Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi mõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse ning õppekeskkonna kujundamise kaudu. Üldpädevusi aitavad kujundada erinevad koolis toimuvad tegevused, kuna nad on teadlikult kavandatud ja mõtestatud. Üldpädevuste kujundamine toimub ka keskkondades, mida kool suunata või kujundada ei saa.

7. Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine. Tagasisidestamine üldpädevuste kujunemise kohta annab informatsiooni sellest, mil määral teadlikult kavandatud ja mõtestatud üldpädevuste kujunemine tegelikult toimub. Koolipoolse tagasisidestamise kõrval on oluline ka õpilaste enesehindamise roll üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel, mis võimaldab jälgida õpilasel oma tegevust ning õpetajal saada informatsiooni, mida õpilase välise tegevuse ja käitumise vaatlemine võimaldab.

8. Tagasisidestamine võimaldab hinnata üldpädevuste kujunemist ja saavutatust. Üldpädevuse  kujunemise kohta tagasisidestamine võimaldab aru saada, kas üldpädevuste kujunemine toimub või mitte. Üldpädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu õpilastega peetaval arenguvestlusel. Üldpädevuste kujundamine ei ole midagi sellist, mis on delegeeritud ainult õppeainetele või ainevaldkondadele. Üldpädevused väljendavad kogu kooli tegevuse üldist taotlust, milleks on õpilasel vajalikud suutlikkuse kujundamine. Seetõttu on määratud üldpädevuste kujundamisel rõhuasetused, millele keskendutakse koolis kõiki õppeaineid ja kooliastmeid läbivalt.

8.1  Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Alusväärtused on igapäevaselt kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste kavandamisel ning erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle. Hinnatakse erinevaid tõekspidamisi ja võrreldakse omavahel: milliseid väärtusi tuleks igas olukorras jälgida ja milliseid mitte?
  • Õpilasi suunatakse uurima ja vajaduse korral kahtluse alla seadma nii enda kui ka teiste, ka vanema põlvkonna poolt oluliseks peetavaid väärtusi.
  • Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi
  • Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse kujundamise kaudu vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel. Korrektse viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes jälgivad kõik õpetajad alates juba esimesest kooliastmest.
  • Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna kaudu. Teiselt järgitakse põhimõtet; esitatavad kirjalikud tööd peavad alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.

8.2  Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ära kuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatel asjakohases suhtumises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses kokkulepetest kinnipidamist jälgida.
  • Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad veerandi alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud kokkuvõtvad hindamised.
  • Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad veerandi lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.
  • Kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju.
  • Kõikides õppeainetes pööratakse tähelepanu õpilaste koostööoskuste arendamisele ja meeskonnatööle.

8.3 Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides õppeainetes kasutatakse kujundava hindamise raames õpilaste enesehindamist, mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama parendustegevusi.
  • Õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil.
  • Õpilaste poolt koostatud kirjalikud tööd saavad tagasisidet soorituse tugevuse ja nõrkuse kohta. Tagasisidet võib saada eelnevalt teadaolevate kindlate kriteeriumite põhjal õpetajalt, kaaslastelt või ka eneseanalüüsi korras.

8.4     Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi, funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Eelkõige kujundatakse õpilastel oskusi leida informatsiooni teatmeteostest ja internetist. Õpikuid käsitletakse koolis ühe teatmeteose liigina. Jälgitakse põhimõtet, et õpitulemuste saavutatuse kontrollimisel võivad õpilased, sõltuvalt õpitulemustest, kasutada vajalikke abimaterjale või vahendeid.
  • Õpiraskuste esinemisel koostatakse esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös õpilase kirjalik individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks. Individuaalne arenguplaan on õpilase ja õpetaja vabatahtlik kokkulepe ja on suunatud õpetaja konsultatsiooniaja tulemuslikumaks ärakasutamiseks.

8.5     Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides õppetundides arendatakse teabetekstides sisalduva info leidmist ja selle tõlgendamist. Õpetajad suunavad õpilasi kasutama erinevaid infoallikaid.
  • Tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujundamisele. Õpilane peab saama enne esinemist õpetajapoolset juhendamist ning peale esinemist personaalset tagasisidet.
  • Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist tagasisidet. Tagasiside andmine toimub õpetaja juhendamisel, mille käigus järgitakse konstruktiivse tagasiside reegleid.

8.6     Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid) kasutamisele aines. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.
  • Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja esiletoomisele. Ühe meetodina kasutatakse mõistekaardi meetodit.
  • Tundides õpitakse tegema tõenduspõhiseid otsuseid ning mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ning piiranguid.

8.7     Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada.
  • Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires, kui ka õppeainete vahelisi projektipõhiseid õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.
  • Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, kuhu kaasatakse õpilased ning järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.

8.8   Digipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Tundides õpitakse suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.
  • Õpitakse leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hindama selle asjakohasust ning usaldusväärsust.
  • Õpilastele räägitakse digikeskkonna ohtudest ning kuidas kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti.
  • Selgitatakse, et digikeskkonnas tuleb järgida samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

 

3. TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI JA AASTATI

1. Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes- ja vabaõppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt klassidele esitatud nädala õppetundide mahus:

 

 

1.

2.

3.

I
KA

4.

5.

6.

II
KA

7.

8.

9.

III

KA

1) eesti keel

7

7

5

19

5

3

3

11

2

2

2

6

2) kirjandus

 

 

 

 

 

3

2

5

2

2

2

6

3) A-võõrkeel

 

 

4

4

4

4

3

11

3

3

3

9

4) B-võõrkeel

 

 

 

 

 

 

4

4

3

3

3

9

5) matemaatika

3

5

5

13

5

5

5

15

5

4

4

13

6) loodusõpetus

1

1

1

3

2

3

3

8

2

 

 

2

7) geograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

2

6

8) bioloogia

 

 

 

 

 

 

 

 

1

2

2

5

9) keemia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

10) füüsika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

11) ajalugu

 

 

 

 

 

1

2

3

2

2

2

6

12) inimeseõpetus

 

1

1

2

 

1

1

2

1

1

 

2

13) ühiskonnaõpetus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

14) muusika

2

2

2

6

2

1

1

4

1

1

1

3

15) kunst

2

2

2

6

1

1

1

3

1

1

1

3

16) tööõpetus

2

2

2

6

 

 

 

 

 

 

 

 

17)käsitöö ja kodundus, tehnoloogia-õpetus

 

 

 

 

2

2

2

6

2

2

1

5

18) kehaline kasvatus

3

3

3

9

3

3

2

8

2

2

2

6

KOHUSTUSLIK MAHT

20

23

25

 

24

27

29

 

29

31

31

 

valikõppeained

 

 

 

0

1

1

1

3

1

1

1

3

informaatika
(arvutiõpetus)

 

 

 

 

1

1

1

 

1

1

 

 

karjääriõpetus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

MAKSIMAALNE NÄDALAKOORMUS

20

23

25

  

25

28

30

  

30

32

32

  

 

 

4. VALIKAINETE LOENDID JA VALIKU PÕHIMÕTTED

1.    Kooli õppekavas on esitatud valikõppeaine ainekava

1)      informaatika ainekava;

2)      karjääriõpetus.

2.    Valikaine valiku põhjendus

Informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane valdaks peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes ja analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades. Teadvustab ning oskab vältida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele. Informaatikaõpetuses on tarvis lähtuda  igapäevase arvuti- ning internetikasutaja vajadustest, et õpilane koostab IKT vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna. Informaatika on kergesti lõimitav kõigi teiste õppeainetega, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia moodustab loomuliku osa tänapäevasest õpikeskkonnast.

Karjääriõpetusega taotletakse, et õpilane teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist. Arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi. Arendab soovi ja oskusi endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda. Kujundab soovi ja valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks karjääriotsuste tegemiseks. Tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kohalikku majanduskeskkonda.

 

5. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI

1. Vastavalt liiklusseadusele § 4 lõikele 1 on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

  • Ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
  • Teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

2. Kooli rolliks on vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 2 viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada õpilasi ette ohutuks liiklemiseks. Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011.a määrusega nr.136 "Laste liikluskasvatuse kord".

3. Maanteeamet oma veebilehel soovitab liikluskasvatuse teemade kaudu kujundada alljärgnevad üldised teadmised ja oskused liiklemiseks kooliastmeti.

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
  • Teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
  • Oskab ohutult evakueeruda koolihoonest;
  • Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis;
  • Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
  • Oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
  • Oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
  • Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti;
  • Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
  • Oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
  • Oskab ohutult liikuda /liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
  • Oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
  • Oskab määrata sõidukite liikumissuunda ning hinnata liikumise kiirust;
  • Oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.

I kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:

  • Ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses;
  • Oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, abi kutsumine.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
  • Oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
  • Oskab ohutult evakueeruda koolist;
  • Teab tuletõrje päästevahendite asukohta koolis ja oskab neid kasutada;
  • Oskab (vajadusel)kasutada tulekustutustekki;
  • Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
  • Oskab käituda/tegutseda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
  • Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed;
  • Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
  • Oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
  • Oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
  • Oskab hinnata sõidukite liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
  • Tunneb/teab/ mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
  • Oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
  • Oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas vältida.

II kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:

  • Õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohutu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
  • Ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine.(laste õpetamine reaalses liikluskeskkonnas, praktilised õpetused jne).

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas; oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
  • oskab ohutult evakueeruda koolist ja osutab evakueerumisel abi endast noorematele;
  • teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada; oskab kustutada väikeseid tulekoldeid, (sh lõke, süttinud rasv pannil jne);
  • teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
  • oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;
  • oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
  • oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
  • oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed;
  • teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
  • oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
  • kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
  • mõistab liikluseeskirjade nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
  • on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
  • oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus) ohutusalast olukorda teiste riikidega.

 

III kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:

  • õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; arendada oskust osaleda diskussioonides ohtu ennetavate tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
  • ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine ja praktilised ohutusalased õppused.

4.  Liikluskasvatuse teemad on tuletatud "Põhikooli riikliku õppekava" "Tervis ja ohutus" ning maanteeameti veebilehel esitatud soovitustest liikluskasvatuse osas ning liiklusseadusest ja selle alusel antud määrusest "Laste liikluskasvatuse kord".

5. Vabariigi Valitsuse 20.oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 5 lõigetes 3 kuni 5 on sätestatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti:

  • Põhikooli esimeses astmes (1. - 3.klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtuvalt eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast;
  • Põhikooli teises (4. - 6. klass) ja kolmandas astmes (7. - 9. klass) on liikluskasvatuse sisuks erinevate liikluskordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.

6. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 3 kohaselt peavad olema kooli õppekavas määratud liikluskasvatuse teemad, mis tulenevad riiklike õppekavade läbivast teemast "Tervis ja ohutus" ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri  2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõige 4  kohaselt tuleb kooli õppekavas määrata liikluskasvatuse teema käsitlemise ulatus.

Liikluskasvatuse teemad

Liikluskasvatuse ulatus tundides õppeaastas klassi kohta

Jalakäija liiklusreeglid

4

Ohutu liikluskäitumine

2

Liikluses kehtivate normide järgimine ja kaasliiklejatega arvestamine

1

Liiklusreeglitest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus

1

Kokku:

8

7. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 5 kohaselt liikluskasvatuse teemad, mida käsitletakse integreerituna ainetundides määratakse klassi- ja aineõpetajate poolt ja esitatakse õpetaja töökavas.

8. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 6 kohaselt kooli üldtööplaanis kavandatakse väljaspool õppetunde toimuvad liikluskasvatust toetavad tegevused, mille läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.

9. Ainetundides käsitletavad liikluskasvatuse teemade käsitlemise ulatus ei kajastu käesolevas õppekavas esitatud liikluskasvatuse teemade mahus.

 

6. LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED

1. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine.

Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:

1) keel ja kirjandus;
2) võõrkeeled;
3) matemaatika;
4) loodusained;
5) sotsiaalained;
6) kunstiained;
7) tehnoloogia;
8) kehaline kasvatus.

2. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust ning kaasaaja aktuaalsetest probleemidest, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad ning ainekavadesse koondatud läbivad teemad on:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine - taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

2) keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

4) kultuuriline identiteet - taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

5) teabekeskkond - taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6) tehnoloogia ja innovatsioon - taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

7) tervis ja ohutus - taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

8) väärtused ja kõlblus - taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

 

7. ÕPPE JA KASVATUSE LÕIMIMINE

Lõimingu põhimõtted

1. Õppe- ja kasvatustegevus ning selle tulemused kujundatakse Riidaja Põhikoolis tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õppija kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli üldtööplaani tasandil. Õppe lõimimine saavutatakse:

1) valdkonnasiseste ja -väliste õppeainete seoste ja ühisosa järgimisel - ainekavas ühiste õppe-eesmärkide leidmine, ühiste õppeteemade, probleemide ja mõistestiku ning hindamisviiside määratlemine, aineülest lähenemist võimaldavate õppeülesannete ja-viiside täpsustamine;

2) läbivate teemade aineõppesse lõimimine - õpikeskkonna kujundamisel läbivate teemade sisu ja eesmärkide arvestamine ning õpetaja töökavas läbivatest teemadest ja kujundatavatest pädevustest lähtudes aineõppesse sobivate teemakäsitluste, näidete ja meetodite toomine;

3) läbivate teemade huvitegevusse ning tunni- ja koolivälisesse töösse lõimimine. Koolisiseste- ja väliste tegevuste ja projektide,  huviringide töö ning kogukonna ettevõtete, organisatsioonide, mittetulundusühenduste, teiste kultuuri- ja õppeasutustega koostöö korraldamine lähtuvalt õppe- ja kasvatuseesmärkidest, läbivate teemade eesmärkidest ja sisust ning kujundatavatest üld-ja valdkonnapädevustest;

4) III kooliastme läbivatest teemadest lähtuvat või õppeaineid siduvat loovtööd korraldades;

5) kooli ja kodu koostööd korraldades - kodu ja kooli ühistöös õpilase üldpädevuste kujundamine ja jälgimine käitumise hindamise, arenguvestluste, rühmatööde ja seminaride, klassikoosolekute läbiviimise abil.

2. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Üldpädevuste lõimingu vahendiks on läbivad teemad.

1) Läbiva teemaga elukestev õpe ja karjääri planeerimine kujundatavad pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas,
  • oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada;
  • oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
  • oskab koostada päevakava ja seda järgida;
  • tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
  • mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
  • suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada; - oskab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
  • arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele;
  • oskab oma tegevust kavandada ja hinnata;
  • oskab mõtestatult kuulata;
  • teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  • mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena;
  • tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
  • oskab mõtestatult lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  • on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  • on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.
 
III kooliastme lõpuks õpilane:
  • usub iseendasse, kujundab oma ideaale;
  • on teadmishimuline, oskab leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
  • oskab õppida;
  • mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
  • valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda  kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  • suudab mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  • suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad
  • matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist.
  • oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

2) Läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • käitub loodust hoidvalt

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest
  • hindab harmoonilisi inimsuhteid

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes.

3) Läbiva teema kodanikualgatus ja ettevõtlikkus pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • tunnetab end oma riigi kodanikuna;
  • suudab luua ideid ja teostada neid täiskasvanu abil, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
  • suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  • oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  • suudab luua ideid ja teostada neid koos eakaaslastega, vajadusel kasutab täiskasvanu abi;
  • suudab tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  • oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
  • suudab mõista kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise tähtsust muutuvas ühiskonnas;
  • suudab mõista koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust;
  • on ettevõtlik, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel
  • suudab luua ideid ja teostada neid nii individuaalselt kui koostöös;
  • suudab korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
  • suudab analüüsida olukorda ja leida jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi.

4) Läbiva teema kultuuriline identiteet pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  • austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
  • oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest ja tegevusest.
II kooliastme lõpuks õpilane:
  • väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;
  • väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada.
III kooliastme lõpuks õpilane:
  • tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest;
  • peab lugu kultuuripärandist,  aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule;
  • peab lugu kunstist, suudab väljendada ennast loominguliselt;
  • suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt.

5) Läbiva teema teabekeskkond pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
  • oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet
  • oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada;
  • oskab teha vahet faktil ja arvamusel.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
  • suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada.

6) Läbiva teema tehnoloogia ja innovatsioon pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada.

7) Läbiva teema tervis ja ohutus pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • tunneb rõõmu liikumisest;
  • tahab olla terve;
  • hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest;
  • oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda
  • teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete  ohtlikkusest.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.

8) Läbiva teema väärtused ja kõlblus pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • on viisakas, täidab lubadusi;
  • teab ja järgib kodus, koolis ja kogukonnas kehtivaid reegleid;
  • teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
  • peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • suudab oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
  • järgib ühiselu norme.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
  • ei jää ükskõikseks, kui üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
  • tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid.

Õppimise käsitus

1. Kooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes st selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks.

2. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks.

3. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima.

4. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus.

5. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.

Õpikeskkond

1. Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

2. Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

3. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

1) osaleb kogu koolipere;

2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

4) luuakse keskkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel, ennetatakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

5) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;

6) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;

7) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamist;

8) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;

10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;

11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;

12) korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.

4. Füüsilist keskkonda kujundades jälgitakse, et:

1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;

2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;

3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;

5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

5. Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues, looduses, muuseumides,  keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas. Õpikeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused.

6. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega.

7. Õpetamist mõistetakse kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

8. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

9. Õpet kavandades ja ellu viies:

1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;

2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;

4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;

5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane, õpilane- koolitöötaja);

6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio - visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);

7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;

8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

 

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused kooliastmeti

Esimeses kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Esimeses kooliastmes keskendutakse:

1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;

2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;

3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;

4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;

5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;

6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetaja olulisemad ülesanded on:

1) toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni;

2) diferentseerida õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega õpilaste koolivalmidust ja võimeid arvestades;

3) ära tunda õpiraskusi ning pakkuda tugisüsteeme ja õpiabi.

Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Teises kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;

2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;

3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele.

Õpetaja olulisemad ülesanded on:

1) Õpilase huvi äratamine ja säilitamine õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

2) mitmekesiste, iseseisvaid valikuid võimaldavate ja praktilise eluga seotud tööviiside ja ülesannete rakendamine;

3) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumine.

Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele;

2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;

3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;

4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;

5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;

6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

 

8. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

1.    Vastavalt võimalustele ja vajadustele kavandatakse iga õppeaasta alguses ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kooli üldtööplaanis. Projekt on ühekordse, tähtajalise, piiratud ressursside ja kindlaks määratud tulemuse saavutamiseks tehtav töö.

2.    Ülekoolilisi projekte võivad kirjutada aineõpetaja(d), huviringide juhendajad, klassikollektiivid, direktor ja teised kooliga seotud huvilised.

3.    Koolidevahelisi projekte võivad  kirjutada  aineõpetaja(d), huviringide juhendajad ja direktor, kaasates vajadusel klassikollektiive, kooliga seotud huvilisi.

4.    Projekt võib olla nt teema- või ainenädal, mitme õpetaja koostöös toimuv õppekäik,  ülekooliline üritus jms.

5.    Projektid peavad lähtuma kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest ja põhimõtetest ja läbivatest teemadest.

6.    Projektid kavandatakse ja esitatakse reeglina enne kooliaasta algust kooskõlastamiseks ja heaks kiitmiseks direktorile, va ülekooliline üritus, mis kooskõlastatakse enne veerandi algust.

7.    Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide koostamisel tuleb määratleda sihtrühm(ad), projekti kestvus, selgelt sõnastatud eesmärgid ja oodatavad tulemused ning koostada tegevuskava.

 

9. ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS PÕHIKOOLIS

 

1. Õpe on korraldatud viisil, kus kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel tavapärastes ainetundides.

2. Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg kavandatakse õpetaja töökavas.

3. Õppe ja kasvatuse ajakasutus on määratud õpilase kohaldatud päevakavas, mille üheks osaks on tunniplaan. Õpilane on kohustatud järgima päevakava.

4. Riidaja Põhikoolis on õpe korraldatud järgmisel viisil:

4.1  I, II ja III kooliastmes  kasutatakse traditsioonilist aineõpet, st kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel.

4.2 Õppe ja kasvatuse ajakasutuses (sh projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg)  arvestatakse "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses" sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele, õpilase suurimale lubatud nädalakoormusele, õppetunnile ning kooli tunnijaotusplaanis esitatud õppeainete õppeks kuluvat õppetundide mahtu nädalas.

4.3 Õppeaasta koosneb veeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeveeranditest  on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

4.4 Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:

1) 1. klassis 20;

2) 2. klassis 23;

3) 3. ja 4. klassis 25;

4) 5. klassis 28;

5) 6. ja 7. klassis 30;

6) 8. ja 9. klass 32.

4.5   Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õpikeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Lisaks on juhendatud õppe  viisid:

1) individuaaltund;

2) loeng;

3) õppekäik, ekskursioon

4) õuesõppetund.

4.6  Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga.

1. tund         8.45-9.30   vahetund 10 min

2. tund         9.40-10.25     vahetund 10 min

3. tund        10.35-11.20    vahetund 20 min (I söök)

4. tund       11.40-12.25     vahetund 20 min (II söök)

5. tund       12.45-13.30     vahetund 10 min

6. tund       13.40-14.25     vahetund 10 min

7. tund       14.35-15.20

 

5.    Riidaja Põhikooli õppekavas on esitatud kohustuslike ja valikõppeaine kavad.

6.    Kohustuslike õppeainete ainekavad on:

1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus;

2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel;

3) matemaatika: matemaatika;

4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia;

5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;

6) kunstiained: muusika, kunst;

7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;

8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

7. Arvestades kooli võimalusi õpitakse A-võõrkeelena inglise keelt, B-võõrkeelena saksa keelt. Inglise keele õpetus algab 3. klassist, saksa keele õpetus 6. klassist.

8. Õppetöö korralduse põhimõtted distantsõppe ajal.

I  TUNNIPLAAN JA STUUDIUM
1. Distantsõpe toimub kõikides klassides tunniplaani kohaselt.
2. Hajutamaks õpilaste ja õpetajate omavahelist suhtlust, on õpetajad õpilastele kättesaadavad tunniplaanis oleva tunni ajal, kui ei ole õpetajaga kokku lepitud teisiti.
3. Õpetaja märgib kõikide tundide teemad ja õppeülesanded Stuudiumisse. Sama päeva ülesanded kantakse Stuudiumisse hiljemalt õppepäeva hommikul kella kaheksaks.
4. Õpetajad arvestavad ülesannete mahu puhul õpilase üksinda töötamise võimet.
5. Tunnitööle lisaks koduseid ülesandeid ei anta.

II ÕPPETÖÖS OSALEMINE
1. Ka distantsõppe ajal peab õpilane täitma koolikohustust.
2. Kui õpilane on haige ja õppetöös ei osale, tuleb lapsevanemal teavitada klassijuhatajat või teha märge Stuudiumisse. Siis õpetaja oskab tööde jagamisel ja hindamisel arvestada.
3. Õpilane vastab tervise paranedes õpetajaga kokkuleppel vajalikud teemad järele.
 
III HINDAMINE, TAGASISIDE JA EKSAMID
1. Iga Stuudiumisse märgitud ülesande järel on kirjas, kas õpetaja ootab seda ülesannet tagasi arvestamiseks. Arvestus toimub kas viiepallisüsteemis hindega või mitteeristatava hindega (A, MA). Samuti on ülesannete juures kirjas õpetajale töö tagastamise tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg).
2. Reeglid veerandi- ja aastahinnete panemisel ning põhikooli lõpueksamite sooritamiseks on kirjas kooli hindamisjuhendis.
 
IV ARVUTID JA TEHNOLOOGIA
1. Ainult nutitelefonist õppetöös osalemiseks ei piisa. Kui tehnoloogiliste vahendite puudus takistab õppetöös osalemist, palume lapsevanemal pöörduda klassijuhataja poole edasise info saamiseks.

 V KOOLI E-KESKKOND ON STUUDIUM
1. Õpetajatele ja õpilastele on loodud võimalus kasutada distantsõppe ajal e-päevikut Stuudium.

2. Kõikidele õpetajatele ja  õpilastele on loodud konto ja ligipääs keskkonda.

3. Õpetaja valib sobiva tunnitöö keskkonna arvestades õpilase vanust ja individuaalset eripära.

4. Kui toimub virtuaaltund, teavitab õpetaja sellest õpilasi, märkides tunni toimumise aja Stuudiumis.

5.  Virtuaaltunnis osalemine on õpilasele kohustuslik. Kui õpilasel puudub võimalus osaleda, tuleb lapsevanemal teha selle kohta märge koos põhjusega Stuudiumisse. Vastasel juhul loetakse tund põhjuseta puudumiseks.

E-keskkonna ja postkasti kasutamise reeglid: 

  • Stuudiumisse paneb õpetaja oma ainetunni ülesanded ja kõik juhendid, selleks et õppetööd sooritada.
  • Stuudiumis on ainetunni all kirjas tunni teema.
  • Õpilane vaatab iga päev Stuudiumist infot tunnitöö kohta.


VI KONTAKTID JA SUHTLUS
1. Kõikide osapoolte omavaheline suhtlus on distantsõppe ajal väga oluline. Selleks kasutatakse kokkulepitud kanaleid.
2. Kui lapsevanem märkab, et lapsel on keeruline õpetajaga kontakti võtta, palume lapsevanemal last kontakti loomisel julgustada ja aidata.
3. Kui tuleb ette ülesandeid, mida õpilane ei oska või ei saa praeguses olukorras teha, palume õpetajale kindlasti teada anda. Siis õpetaja saab aidata.
4. Õpetajate e-posti aadressid on leitavad kooli kodulehelt riidaja.edu.ee.  

10. III KOOLIASTMES LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö. Riidaja Põhikool korraldab 8. klassi õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Loovtöö eesmärk on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada

  • õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
  • õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
  • õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
  • üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist;
  • õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.

Loovtööks võib olla

  • uurimus;
  • kunsti-, käsitöö või tehnoloogiõpetuse projekt;
  • foto- või kunstinäitus;
  • luulekava ja selle esitlus;
  • mõni muu loominguline tegevus.

Teema ja juhendaja

  • Iga õppeaasta esimesel veerandil tehakse õpilastele teatavaks võimalikud loovtöö teemad
  • Õpilased valivad sõltuvalt teemavaldkonnast juhendaja, kellega koos sõnastatakse lõplik teema. Valitud teemad fikseerib klassijuhataja esimese veerandi lõpuks. Kirjas on

1. töö sooritaja/sooritajad;

2. loovtöö teema pealkiri;

3. millal töö teostatakse;

4. juhendaja.

  • Nii teema kui ka juhendaja kinnitab direktor teise veerandi esimesel nädalal.
  • Üldjuhul on juhendajaks aine- või valikaine õpetaja, kuid erandjuhul võib juhendajaks olla ka valitud loovtöö teemat valdav spetsialist. Kui teema eeldab ainetevahelist lõimingut, siis võib õpilasel olla ka kaks juhendajat.
  • Juhendaja ja õpilase vahel on kohustuslik koostada ajakava, mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise.

Juhendaja roll on suunav. Juhendaja

  • aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
  • soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
  • jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
  • nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
  • täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;
  • nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.

Kirjaliku töö vormistamine

  • Töö struktuur.

1. Tiitelleht

2. Sisukord

3. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, töö eesmärki ning ülevaadet ülesehitusest.

Sissejuhatuse maht on 0,5-1 lehekülge.

4. Töö põhiosa annab ülevaate valminud loovtööst, milles kirjeldatakse töö valmimise protsessi, kasutatud materjale, töövahendeid ja -võtteid. Põhiosa jagatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Igale peatükile pannakse sisu kajastav pealkiri. Põhiosa maht on 4-6 lehekülge.

5. Kokkuvõte sisaldab töö olulisemaid tulemusi ja järeldusi. Antakse hinnang tehtud tööle (kas

eesmärk sai täidetud, mis läks hästi, mis osutus keeruliseks) ja sellele, mida töö valmimise käigus õpiti. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi andmeid ja fakte ega viidata kirjandusele. Kokkuvõtte maht on 0,5-1 lehekülge.

6. Kirjanduse loetelu sisaldab töös kasutatud allikaid, mis reastatakse autorite nimede tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse ilmumisaasta järjekorras. Raamatute ja artiklite kohta esitatakse järgmised andmed: autori(te) nimi (nimed), ilmumisaasta, pealkiri ja alapealkirjad (vastavalt tiitellehele), trüki köide, osa, number, ilmumiskoht, kirjastus või väljaandja.

Raamatu näide: Mägi, O. 1980 Tähtis töö. Tallinn: Valgus.

Artikli näide: Põld, P. 1993 Eesti tulevik ja karskus.. - Valitud tööd. 2 kd, lk 16-30

7. Lisad on tööd täiendav või illustreeriv materjal (joonised, tabelid, diagrammid, fotod jne).

Lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse „Lisa 1", „Lisa 2" jne.

  • Nõuded teksti vormistusele.

1. Töö vormistatakse A4 formaadis valgele paberile arvutikirjas Times New Roman suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst paigutatakse paberile rööpselt. Lehekülje vasakus servas on 3,5 cm, paremas 2 cm, üla- ja alaservas 2,5 cm laiune veeris.

2. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele.

3. Leheküljenumbrid paiknevad all keskel. Tiitellehte ei nummerdata, kuigi loendatakse, st leheküljenumbrid algavad tiitellehele järgneval leheküljel numbriga 2.

 

Kaitsmine

  • Loovtöö lõpeb avaliku kaitsmisega. Kaitsmised toimuvad 4. veerandil.
  • Kaitsmisele pääsemiseks tuleb õpilasel hiljemalt nädal enne kaitsmist esitada kaitsmiskomisjonile kokkuvõttev raport koos juhendajapoolse hinnanguga.
  • Kaitsmisettekanne on suuline.
  • Loovtöö kaitsmiseks valmistab õpilane ette kaitsmisettekande, mis koosneb järgmistest osadest:

1. sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus);

2. töö sisu (töö käik, kasutatud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus);

3. kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused).

  • Kaitsmisettekande pikkuseks on kuni 10 minutit, millele järgneb kuni 5-minutiline diskussioon.
  • Kollektiivse töö puhul osalevad kaitsmisettekande esitlemisel kõik õpilased. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud päeviku alusel.
  • Kaitsmiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning liikmed kinnitab direktor.

Loovtööde kaitsmisel osalevad kuulajatena 7. klassi õpilased.

 

Hindamine

Loovtöö hindamisel arvestatakse järgmisi komponente:

  • loovtöö (vastavus teemale, eesmärkide saavutamine, kasutatud meetodite otstarbekus, vormistus, originaalsus);
  • kaitsmisettekanne (esitluse ülesehitus, näitlikustamine, küsimustele vastamine).

Oluline on juhendaja  hinnang juhendatavale (töösse suhtumine, tähtaegadest kinnipidamine jms).

Loovtöö hindamise eesmärgiks on:

  • kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
  • kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

Loovtööd hinnatakse viiepallisüsteemis.

Hindamise alused

Suurepärane

Hea

Vajab arendamist

Häälekasutus:
tempo (kiire/aeglane);
tugevus (kõva/vaikne);
tämber;
artikulatsioon

Rääkijat on meeldiv kuulata,
kasutab pause ja rõhke kõne rütmistamiseks.
Hääl kõlab loomulikult, väljendus on selge.

Kõne on selge,
esitus pisut monotoonne.

Kõne monotoonne, hääl liiga vaikne, tempo liiga kiire või liiga aeglane;
pikad mõtlemispausid, kasutab verbaalseid täiendeid.

Ülesehitus, argumentatsioon

Kõne/esitluse ülesehitus on korras, st tekst on
liigendatud tervik,
ülesehitus on
loogiline ja sidus.

Ülesehitus on jälgitav,
mõtted on esitatud
selgelt.

Kõne ülesehitus on
ebaloogiline.
Mõtted on kohati
seosetud.
Sõnumit on raske
mõista.

Mulje:
entusiasm,
siirus,
originaalsus

Kõnelejal on hea kontakt publikuga, esineja usub oma sõnumisse, paneb end kuulama.
Esitus on loov ja teemakäsitlus isikupärane.

Kõneleja usub
oma sõnumisse,
on esinemiseks hästi ette valmistunud, püüab luua sidet publikuga.

Kõneleja on ette valmistunud, kuid ei esine enesekindlalt. Peab pigem monoloogi kui dialoogi.
Silmside publikuga on kasin.

Näitliku lisamaterjali kasutamine (lisapunktid)

Kasutab esinemise ilmestamiseks erinevaid vahendeid (tabelid, graafikuid). Näitmaterjalide kvaliteet on hea.

Kasutab näitlikku lisamaterjali.

Kasutatud lisamaterjal ei toeta sisu, kvaliteet kõikuv.

 

 

 

 

 

Loovtöö temaatika on valitud kooli poolt ja õpilastel on võimalus valida järgmiste teemade hulgast:

Mulgimaa

Ajalugu -Minu kodukoha tuntud inimesed.  Vanad talukohad. Vana taluaia kultuur. Vanad tööriistad. Elu-olu Mulgimaal.  Riidaja kool. Põdrala  valla hariduselu. Riidaja kooli õpetajad. Legendid, muistendid.

Loodusained - Herbaarium.  Mulgimaa talupidajad. Mulgimaa loodus (jõed, järved, metsloomad, linnud. Põdrala vald, valla majanduslik olukord. Põdrala elanikkond jne.

Kunstiained - Mulgimaa kunstiinimesed, kultuuritegelased. Käsitöö. Vanast uus jne.

Omalooming- Oma raamat (koomiks, luule, muinasjutt, muistend, jutud). Joonistused. Fotograafia. Käsitöö. Puutöö. Ürituse korraldamine.  Tants. Võimlemiskava. Muusika. Dramatiseering jne.

 

 

11. HINDAMISE KORRALDUS

 

1. Hindamise mõiste

1.1 Hindamine on süsteemne teabe kogumine õpilase arengu ja õppeedukuse kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Riidaja Põhikoolis mõistetakse hindamise all hinnete panemist, kirjaliku ja suulise hinnangu ja tagasiside andmist, õpilase, õpetaja ja kaaslase enesehindamist.

1.2 Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.

1.3 Hindamise funktsiooni järgi eristatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.

2. Kujundav hindamine

2.1 Kujundav hindamine on õppeprotsessi lahutamatu osa ja toimub selle sees st on õpilase õppimist toetav hindamine ning pole perioodi kokkuvõtva hinde kujunemise aluseks.

2.2 Kujundava hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut ja anda  tagasisidet õppeedukuse kohta;

2) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

2.3 Kujundav hindamine  toimub Riidaja Põhikoolis õppetunni või muu õppetegevuse vältel järgmiselt:

1) suuline või kirjalik sõnaline hinnang -  õppeprotsessis positiivse rõhutamine ja kõigi õpilaste ka väikese edusammu väärtustamine tekitamaks, hoidmaks ja tõstmaks õpilase usku oma loomupärastesse võimetesse ja toimetulekusse.

2) õpetaja suuline või kirjalik  sõnaline tagasiside -  rõhutab õpilase tugevusi ning sisaldab nõuandeid, kuidas puudusi kõrvaldada ja väldib võrdlust teistega. Tagasiside antakse õpilase konkreetse töö kohta lähtudes hindamiskriteeriumist.

3) enese- ja kaaslaste hindamine - õpilane kaasatakse enese ja teiste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

4) III kooliastme loovtöö hindamine - analüüsitakse õpilase  loova eneseväljendusoskuse ja üldpädevuste kujunemist. Kirjaliku kokkuvõtva hinnanguga "arvestatud" või "mittearvestatud" kajastatakse tulemuse saavutatust. Loovtööde korraldamine ja hindamine toimub kooli õppekavas kajastatud III kooliastme loovtööde korraldamise põhimõtete järgi.

5) arenguvestlus- analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast:

- käitumine ja emotsionaalne seisund;

- hoiakud ja väärtushinnangud;

- motivatsioon, huvid;

- teadmised ja oskused sh õpioskused.

Arenguvestlusi viiakse läbi vähemalt ühel korral õppeaasta jooksul koos lapsevanemaga/hooldajaga.

6) käitumise ja hoolsuse hindamine- antakse tagasisidet kooli kodukorras kehtestatud käitumisnormide täitmisele ning kooliastme üldpädevuste kujunemisele. Koolipere annab õpilasele õppetunni või muu õppetegevuse, igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel suulist tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib koheselt juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet hinnangu kaudu õpilase käitumise ja hoolsuse kohta neli korda õppeaastas. Hinnang antakse paberkandjal.

3. Kokkuvõttev hindamine

3.1 Kokkuvõttev hindamine seisab õppeprotsessist eraldi (õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja õppele püstitatud eesmärkidega. Hinnatakse tavaliselt mingi ühiku (nt teema, peatüki, perioodi, kooliastme) lõpus ning tehakse kokkuvõte sellest, mida õpilane sel ajal teab või oskab.

3.2 Riidaja Põhikoolis on õppeaasta jagatud järgmisteks õppeperioodideks:

I periood I õppeveerand

II periood II õppeveerand

III periood III õppeveerand

IV periood IV õppeveerand

3.3 Kokkuvõtva hindamise eesmärk on:

1) anda hinnang õppeprotsessi tulemuslikkusele;

2) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

3.4 Kokkuvõttev hindamine toimub Riidaja Põhikoolis nii õppe kestel kui lõpus järgmiselt:

1) numbriline kokkuvõtlik hindamine - 1. klassis - 9. klassis õppeprotsessis väljendatakse ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi olevate numbriliste hinnetega viie palli süsteemis.

2) numbriline kokkuvõttev hindamine -  on numbriliste kokkuvõtlike hinnete ja kirjalike sõnaliste kokkuvõtlike hinnangute koondamine perioodide hinneteks (hinnanguteks)  ning nende hinnete koondamine aastahinneteks (hinnanguteks). Koondhinded esitatakse viie palli süsteemis.

3) standardiseeritud hindamine -  riigi poolt koostatud tasemetööde ja lõpueksamite tulemuste väljendamine numbrilise hindega viie palli süsteemis. Lõpueksami hinne märgitakse klassi- ja lõputunnistusele.

4.  Hindamine viiepallisüsteemis:

- hindega „5" ehk „väga hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid . Hindega „5" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90-100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „4" ehk „hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Hindega „4" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 75-89 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „3" ehk „rahuldav" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus. Hindega „3" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 50-74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „2" ehk „puudulik" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus. Hindega „2" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 20-49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „1" ehk „nõrk" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Hindega „1" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud  0-19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust

-Esitamata töö tuleb sooritada kokkuleppel aineõpetajaga.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või maha kirjutamine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „1" ehk „nõrk".

 

5.  Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord

5.1 Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik", „nõrk" või on jäänud hinne panemata, on õpilane kohustatud töö järele vastama.

5.2 Hindega "puudulik" või "nõrk" hinnatud ning esitamata õpitööd on võimalik üks kord järele vastata oma aineõpetajaga kokkulepitud või konsultatsiooni ajal.

5.3 Mõjuva põhjusega (kooli esindamine olümpiaadil, võistlusel jms, pikemaajaline haigus) puudutud ja sel ajal tehtud õpitööd on õpilasel võimalik järele vastata oma aineõpetajaga kokku lepitud ja konsultatsiooni ajal alates õpilase naasmisest õppetööle.

5.4 Järelevastamine peab olema sooritatud vähemalt 5 tööpäeva jooksul pärast negatiivse hinde saamist.

5.5 Järelevastamise/järeltöö hinne märgitakse õpilaspäevikusse kaldkriipsu abil.

5.6 Põhjuseta ja ilmastiku tõttu puudutud tunni/tundide  õppematerjali on õpilane kohustatud iseseisvalt järgi õppima või õpilane kasutab võimalust koostöös aineõpetajaga materjal omandada konsultatsiooniks määratud ajal.

6.  Õpilase järgmisse klassi üleviimine

6.1 Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi- või poolaastahinne jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

6.2 Õpilasele, kelle perioodihinne on «puudulik» või «nõrk», või kellel on jäetud hinne välja panemata, määratakse lapsevanema nõusolekul tugisüsteem (kohustuslik konsultatsiooniaeg, logopeediline abi, õpiabi jm) või koostatakse selles õppeaines vastavalt aineõpetaja soovitustele individuaalne õppekava, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

6.3 Perioodi- ja õppeaasta kokkuvõtvate hinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

6.4 Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt perioodihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk». Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne neljanda õppeperioodi lõppu.

6.6 Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast neljanda õppeperioodi lõppu.

6.6 Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Aineõpetaja poolt fikseeritakse õpilase poolt saavutatud tulemused täiendava töö kavas, mis sisaldab lisaks teavet täiendava õppetöö temaatika, sisu ja oodatavate õpitulemuste ning ajakava kohta.

6.7 Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

6.8 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk», või täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

6.9 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk». Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

6.10 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Antud tähtaega ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused klassi lõpetamise kohta.

 

7. Põhikooli lõpetamine

7.7 Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt "rahuldavad" ning kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt "rahuldava" tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

7.2 Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

1) kellel on üks "nõrk" või "puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks "nõrk" või "puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

7.3 Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes:

1) on sooritanud põhikooli lõpueksamid;

2) on sooritanud aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.

Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, tööõpetuses, käsitöös ega kodunduses.

 

8. Koduõppel ja individuaalõppekava järgi õppivate õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine ja kooli lõpetamine

8.1 Koduõppel ja individuaalõppekava järgi õppivaid õpilasi hinnatakse vastavalt koduõppe või individuaalõppekava töökava koostamisel tehtud hindamisjuhendile.

8.2 Õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, nähakse ette erisused järgmisse klassi üleviimise kohta.

8.3 Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

 

12. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS PÕHIKOOLIS

1. Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandatakse koostöös spetsialistidega õpet vastavalt õpilase vajadustele.

2. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks:

1) selgitatakse välja õpilase individuaalsed  õpivajadused,

2) valitakse sobivad õppemeetodid;

3) korraldatakse diferentseeritud õpet.

3. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde:

1) konsultatsioon- ja  järele õpetamine;

2) järelevastamine;

3) õpiabi pikapäevarühmas.

4. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises. Vajaduste väljaselgitamine ja tegevuse koordineerimine toimub klassijuhataja ja vanemate/hooldajate  koostöös.

5. Kool tagab vanematele/hooldajatele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse ja hindamise korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes kooli kodulehekülje, lastevanemate üld- ja klassikoosolekute ning individuaalvestluste kaudu.

6. Kool tagab õpilasele teabe kättesaadavuse õppe- ja kasvatuse korralduse ja hindamise korralduse ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppe-eesmärgid, õppeteemad ja õpitegevused ning vajalikud õppevahendid tehakse õpilasele teatavaks õppeperioodi esimestes ainetundides. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, hindamise sageduse ja aja selgitab aineõpetaja õpilastele iga veerandi alguses.

7. Planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õpetajate kaudu või infostendil.

Õpilaste ja vanemate/hooldajate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord.

1. Õpilasel on õigus saada klassiõpetajalt või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta sh milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpilane ja lapsevanem/hooldaja saab hindeid/hinnanguid, õppetöö sisu näha igapäevaselt õpilaspäeviku vahendusel.

2. Ainealaste teadmiste ja oskuste suulise vastamise hinded/hinnangud kantakse õpilaspäevikusse.

3. Õppeperioodi jooksul saadud hinded/hinnangud saadab klassijuhataja õpilase seadusliku esindajale hinnetelehega 2 nädalat enne õppeperioodi lõppu paberkandjal.

4. Iga perioodi lõpus  saab õpilane kokkuvõtvad hinded/hinnangud klassitunnistusel.

5. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta neli korda õppeaastas. Nõuded õpilase käitumisele ja hoolsusele on esitatud kooli kodukorras.

6. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse juhendi avalikustab kool veebilehel: www.riidaja.edu.ee.

Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord

1. Õpilasel või vanemal/hooldajal on õigus hindeid või hinnanguid vaidlustada.  Hinnete ja hinnangute vaidlustamiseks pöördutakse suuliselt esmalt hinde pannud/hinnangu andnud õpetaja või isiku poole. Vastavasisulise pöördumise teostamiseks on vaidlustajal aega 3 õppepäeva arvestades hinde panemise või hinnangu andmise õppepäevast. Õpetaja selgitustega hindele/hinnangule mittenõustumise korral on õigus pöörduda edasi kooli direktori poole, kes kõigi osapooltega vestluse järel langetab otsuse.

2. Perioodihinde vaidlustamise puhul esitatakse kirjalik avaldus kooli direktorile 3 õppepäeva jooksul arvestades hinde panemise või hinnangu andmise õppepäevast. Avalduses näidatakse muu hulgas ka mittenõustumise põhjus. Direktor menetleb vaiet ning teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat kirjalikult 5 õppepäeva jooksul  vaide rahuldamise või mitterahuldamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

3. Direktori otsusega mittenõustumisel pöördutakse maakonna haridusorganite poole.

 

 

 

13. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE JA ÕPPE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

 

Haridusliku erivajadusega õpilane

1. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid,  tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotlevates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga  töötamiseks koostatud töökavas.

2. Õpilase andekust käsitletakse haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidri võimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.

3. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis- psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.

Haridusliku erivajadustega õpilase õppe korraldamine

1. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

2. Hariduslike erivajadusega õpilase õppe koordineerija ülesandeks on hariduslike erivajadustega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.

3. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanematele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

 

Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

1. Direktori otsusel võib haridusliku  erivajadusega õpilasele rakendada   sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine.

2. Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalne õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.

3.Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.

4. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolseid soovitusi.

5. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekuid vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialist või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

6. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis - psühholoogilise  hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.

 

 

Ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpe

Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema või hooldaja nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpet.

 

Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe

1. Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga/hooldajaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

2. Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase  õpetamist.

 

Individuaalne õppekava

1. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

2. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga  nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

3. Individuaalse õppekava koostamisel  kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem/hooldaja ning vajaduse kohaselt õpetajad ja tugispetsialiste.

4. Toimetuleku-või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava.

Hindamise  erisused

1. Antakse rohkem aega ja kindlustatakse sobiv, rahulik keskkond vastamiseks, vajadusel individuaalne vastamine õpetaja juhendamisel.

2. Lubatakse õpilasel täita ülesandeid alternatiivsel viisil (nt testid valikvastustega).

3. Lubatakse kasutada abimaterjale (skeemid, algoritmid, reeglid või näidiste kogumikud, teatmikud jne).

4. Lihtsustatakse ülesannete juhiseid või küsimusi, jõukohastatakse õppetekste.

5. Kasutatakse nt spetsiaalseid arvutiprogramme kirjutamisraskustega õpilaste puhul või lubatakse kasutada arvuteid matemaatika ülesannete lahendamisel.

 

 

14. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS

1. Karjäärialast tegevust koolis organiseerib karjäärikoordinaator vastavalt karjääriõppe korralduskavale.

2. Kooli karjäärikoordinaator koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

3. Õpilastel on võimalus külastada haridusmesse, kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite õppimisvõimalusi tutvustavaid teabepäevi ja  karjäärialaseid üritusi.

4. Kooli ja maakonna nõustamiskeskuse karjäärinõustaja ja -infospetsialisti koostöös osutatakse individuaalset ja grupiviisilist karjäärinõustamist, organiseeritakse õppekäike, et kujundada õpilastes valmisolekut tööjõuturul parema rakendatavuse saavutamiseks ja iseseisva otsustusvõime arendamiseks.

5. Kool teeb koostööd valla, maakonna ja teiste  vabariigi erinevate asutuste ja ettevõtetega tutvustamaks  õpilastele erinevaid töövaldkondi.

6. Kasutatakse ära läbiva teema "Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine"  käsitlemise võimalused ainetundides 1.- 9. klassis.

 

15. ÕPETAJA TÖÖKAVADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

1. Nõuetes Riidaja Põhikooli aineõpetaja töökavale lähtutakse kehtivast haridusalasest seadusandlusest, konkreetse aine puhul väljakujunenud ja praktilises töös enda efektiivsust näidanud kavandamisest ning koolis tervikuna tunnustatud põhimõtetest:

1) Töökavad vormistatakse poolaastase ja/või perioodist lähtuva kalenderplaanina.

2)  Töökava esitatakse direktori nõudmisel.

3) Aineõpetaja töökava konkretiseerib kooli õppekava üldosa ja konkreetse aine ainekava lähtuvalt õppeaasta õppetöö korraldusest ja konkreetse klassi õpilaskonna eripärast.

4) Aineõpetaja koostab töökava iga enda poolt õpetatava klassi ja aine kohta.

5) Töökava kajastab plaanitavat õppetööd vähemalt nädalate kaupa.

2. Riidaja Põhikooli õpetajatel on õigus vastavalt vajadustele teha enda töökavades muudatusi iga veerandi lõpus enne uue veerandi algust - eesmärgiga tagada õpetamise ja õpilaste teadmiste, oskuste parem kvaliteet.

 

16. KOOLI ÕPPEKAVA VÄLISE ÕPPIMISE VÕI TEGEVUSE ARVESTAMINE KOOLI ÕPETATAVA OSANA

1. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamisel kooli õppekava osana on keskseks põhimõtteks, et lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest, mitte sellest, kelle juures ja kus õpilane õppis või tegevusi sooritas.

2. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui tõendusmaterjal pole piisav. Täiendavat materjali ei küsita selle kohta, kes õpetas või kus õppis. Täiendav materjali vajadus on seotud sellega, et paremini mõista, kas taotletavad õpitulemused on omandatud.

3. Kooli õppekava välist õppimist või tegevust ei hinnata mitte kogemuse, vaid sellest toimunud õppimise põhjal. Õpitu peab kokku sobima nende õpitulemustega, mille saavutamist taotletakse. Kindlasti peab õpitu olema määratletav ka tasemega. On oluline, et mujal õpitu oleks sisuliselt sobiv õppekavaga, mille järgi õpilane koolis õpib.

4. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana võimaldab suurendada õpilaste, sealhulgas erivajadustega õpilaste hariduslikku mobiilsust ning avardada võimalusi kooliväliseks õppeks. Mujal õppimine annab paindlikuma võimaluse hariduse omandamiseks ja annab andekamatele õpilastele võimaluse ennast teostada. Kooli õppekava välise õppe või tegevuse arvestamisel loetakse tulemused samaväärseks õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega.

5. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: taotleja nõustamine, taotluse koostamine ja esitamine direktorile, taotluse hindamine, direktori otsus, (vajadusel) otsuse vaidlustamine.

6. Kooli õppekava välisete õpingute või tegevuste arvestamisel kooli õppekava osana võivad võimalikud äraütlemised olla seotud:

  • Tähtajalise aegumisega - kui õppimine on toimunud enam kui kolm aastat tagasi;
  • Sisulise aegumisega - kuna teatud õpitulemused aeguvad ajas;
  • Teisel (madalamal) õppetasemel tasemel  läbitud õppe mitte arvestamine;
  • Topelt arvestamise vältimisega - mujal (näiteks muusikakool) õpitu, mille tõenduseks on antud muusikakooli tunnistus ei ole automaatselt üle kantav muusika õppeaine läbimisena.

7. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamiseks moodustab direktor taotluse hindamise komisjoni, kes koosneb pedagoogilisest personalist ning kelle ülesanne on selgitada, kas kooli õppekava välised õpingud või tegevused on  võimaldanud nõutud õpitulemuste omandamist ning kas õpingute või tegevuste käigus omandatu on asjakohane. Hindamisse kaastakse vähemalt kaks õpetajat, kes tunnevad terviklikult ja põhjalikult õppekava.

8. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste kaudu omandatut hinnatakse palju rangemalt ja põhjalikumalt kui õppekava tavapärase vormis läbinute tulemusi. Põhjuseks on asjaolu, et tavapärases vormis õppeprotsessis läbinutel on suurem tõenäosus omandada ühesuguseid õpitulemusi.

9. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamisel tagatakse kvaliteet selle kaudu, et uuritakse õpilase esitatud õpitulemuste omandatuse tõestamist võimaldavaid materjale ning nende vastavust nende õpitulemustega, mille arvestamist taotletakse.

10. Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase puhul tuleb tema vanemal esitada taotlus ettenähtud taotlusvormil kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamise taotlemiseks. Koos taotlusega esitatakse ka vastav tõendusmaterjal. Tõendusmaterjal võib olla vormistatud õpimapina. Enne taotluse esitamist toimub õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõustamine taotluse esitamise ja nõutavate tõendusmaterjalide vormistamise ja esitamise kohta. Nõustamist viib läbi direktor.

 

17. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

1.  Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab  direktor.

2. Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

3. Õppekava uuendamise ettepanekuid võivad algatada aineõpetajad, lapsevanemad, hoolekogu.

4. Õppekava vaadatakse üle iga õppeaasta lõpuks.

5. Kooli õppekava kehtestamine.

5.1 Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõikest 2 on kooli õppekava kehtestajaks koolidirektor. Kooskõlas põhikooli- ja gümnasiumiseaduse § 71 lõikega 3, toimub kooli õppekava kehtestamine käskkirjaga.

6. Kooli õppekava muudatuste avalikustamine

6.1 Kool avalikustab, tulenevalt põhikooli - ja gümnaasiumiseaduse § 69 lõikes 1 sätestatud nõuetest, kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus võimaluse kooli õppekavaga tutvumiseks.

6.2 Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muudatuse viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.

Read More

Kehtestatud direktori 04.11.2015 käskkirjaga nr 40

Muudatused kehtestatud direktori 21.12.2020 käskkirjaga nr RPK 1-2/2020/6

 

Riidaja Põhikooli õppekava

SISUKORD

 

ÜLDSÄTTED ........................................................................................ 3

ÜLDOSA .............................................................................................. 4

1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID NING -PÕHIMÕTTED ........................ 4

2. ÜLD- JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE ............................... 5

3. TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI JA AASTATI .................................. 7

4. VABAAINETE LOENDID JA VALIKU PÕHIMÕTTED ................................ 8

5. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI ..................................... 8

6. LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED .................. 10

7. ÕPPE JA KASVATUSE LÕIMIMINE ...................................................... 11

8. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE

PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 17

9. ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS PÕHIKOOLIS  ............................... 18

10. III KOOLIASTMES LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED .............. 19

11. HINDAMISE KORRALDUS ................................................................. 21

12. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS

PÕHIKOOLIS ....................................................................................... 25

13. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE

ÕPPEKORRALDUSE JA ÕPPE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ..................... 26

14. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS ..................................................... 28

15. ÕPETAJA TÖÖKAVADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ............................ 28

16. KOOLI ÕPPEKAVA VÄLISE ÕPPIMISE VÕI TEGEVUSE ARVESTAMINE KOOLI
ÕPETATAVA OSANA .............................................................................  29

17. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .................... 30

 

ÜLDSÄTTED

 

RIIDAJA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA LÄHTEALUSED

1. Riidaja Põhikooli õppekava on riikliku õppekava alusel koostatud  kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles on välja toodud kooli eripärast tulenevad valikud. Küsimustes, mis ei ole sätestatud kooli õppekavas, lähtutakse koolis riiklikust õppekavast sätestatust.

2. Kooli õppekava koostades on lähtutud ka kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

3. Kooli õppekava on väljundipõhine, st rõhuasetus on õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel.

4. Kooli õppekava aluseks on üldpädevused ja valdkonnapädevused ning millele lisanduvad läbivad teemad. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu koolipere ühise tegevuse kaudu, põhinedes lõimingul ja kooli keskkonna korraldusel. "Põhikooli riiklikus õppekavas " § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevused on valdkonna - ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi kooli töötajate ühine eesmärk.

5. Kõik kooli töötajad lähtuvad tegevuses "Põhikooli riiklikus õppekavas" §2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest,  milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

6. Riidaja Põhikooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.  Ainekavad on koondatud ainevaldkonniti.

7. Ainekavade esitamine ainevaldkonniti vähendab õppekavas põhjendamist ja suurendab integreeritust ainete vahel, andes võimalusi valdkonna- siseseks koostööks. Ainevaldkonna pädevus saavutatakse sobiva metoodika ja õppevara valiku kaudu. Ainevaldkonna pädevuste saavutamise kaudu kujunevad kooliastmete pädevused.

8. Ainekavades esitatud õpitulemused on esitatud õppijakeskses sõnastuses, ning väljenduvad õppe lõpuks omandatavates pädevustes. Õpitulemuste saavutatust tuleb õpilasele näidata ning nende saavutatust hinnatakse kokkuvõtvalt.

9. Kooli õppekava üldosas esitatakse:

1) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning - põhimõtted;

2) riiklikes õppekavades määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine;

3) tunnijaotusplaan põhikoolis õppeaineti ja aastati;

4) vabaainete loendid ja valiku põhimõtted;

5) liikluskasvatuse teemad kooliastmeti, mis tulenevad riiklikes õppekavades sätestatud läbivast teemast "Tervis ja ohutus", nende käsitlemise ulatus ning kavandatud liikluskasvatusalased tegevused;

6) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted;

7) lõimingu põhimõtted;

8) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;

9) õppe ja kasvatuse korraldus põhikoolis, sealhulgas projekti-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg;

10) III kooliastmes läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;

11) hindamise korraldus;

12) õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus põhikoolis;

13) õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe korraldamise põhimõtted;

14) karjääriteenuste korraldus;

15) õpetaja töökavade koostamise põhimõtted;

16) kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana;

17) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

 

ÜLDOSA

 

1.     ÕPPE- JA  KASVATUSEESMÄRGID NING -PÕHIMÕTTED

1. Riidaja Põhikool lähtub oma tegevuses riiklikes õppekavades esitatud õppe- ja kasvatuseesmärkidest ning õppe ja kasvatuse põhimõtetest ning käesolevas peatükis sätestatust

2. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isikuteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

3. Põhikooli kooliastmetes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus luua põhikooli õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, reageerimis- ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalsete ja kultuuriliste teadmiste kujunemist

4. Põhikooli lõpetamisel saavutatud õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Õpilane, kes lõpetab põhikooli

a. on omandanud põhilised teadmised ainevaldkonnaalaste faktide kohta,

b. on omandanud põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused asjakohase teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid,

c. on kujunenud suutlikkus töötada või õppida juhendamisel kuid mõningase iseseisvusega.

5. Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on "Põhikooli riiklikus õppekavas" §4 lg 3 kaheksa üldpädevuse, "Põhikooli riikliku õppekava" § 7, §9, §11 kooliastmete kirjeldatud pädevuste ning "Põhikooli riikliku õppekava" ainekavades esitatud valdkonnapädevuste kujunemine.

6. Õppe korraldamisel  lähtub kool põhimõtetest, mille kohaselt õpilase liikumisel klassist klassi, ühelt kooliastmelt teisele ei ole kooli õppekavas lähtuvalt takistusi.

7. Koolis  ja väljaspool kooli toimuva õppe- ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

8. Põhikoolis on õppekava läbimiseks arvestatud üheksa aastat.

9. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse  õppekavaga määratletud õpitulemusi.

10. Kooli õppekava alusel toimuvas õppes osalemine toimub ilma õpilaste- või vanematepoolse kaasrahastamiseta.

11. Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikud, tööraamatud, töövihikud, töölehed).

12. Põhikoolis õppetegevust kavandades lähtuvad õpetajad üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning "Põhikooli riiklikus õppekavas" § 2 alusväärtustest. Õppetegevust kavandades toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega.

13. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe: loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

 

2. ÜLD- JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE

1. Üld-  ja valdkonnaülesed pädevused on aineülesed, ning nende kaudu taotletakse õpilastel riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste kujunemist. Need on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel.

2. Kool lähtub üld- ja valdkonnapädevuste kujunemisel riiklikus õppekavas esitatud põhimõtetest ning käesolevas peatükis sätestatust.

3. Riiklikus õppekavas määratletud üldpädevusi on kaheksa: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus ning digipädevus. Riiklikus õppekavas on määratletud järgmised valdkonnapädevused: keele- ja kirjanduspädevus, võõrkeelepädevus, matemaatikapädevus, loodusteaduslik pädevus, sotsiaalne pädevus, kunstipädevus, tehnoloogiapädevus, kehakultuuripädevus.

4. Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil. Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.

5. Kooli kogu tegevus, sh õpetuse kavandamine, mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine, õppetunnivälised tegevused, on suunatud üldpädevuste saavutamiseks.

6. Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi mõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse ning õppekeskkonna kujundamise kaudu. Üldpädevusi aitavad kujundada erinevad koolis toimuvad tegevused, kuna nad on teadlikult kavandatud ja mõtestatud. Üldpädevuste kujundamine toimub ka keskkondades, mida kool suunata või kujundada ei saa.

7. Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine. Tagasisidestamine üldpädevuste kujunemise kohta annab informatsiooni sellest, mil määral teadlikult kavandatud ja mõtestatud üldpädevuste kujunemine tegelikult toimub. Koolipoolse tagasisidestamise kõrval on oluline ka õpilaste enesehindamise roll üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel, mis võimaldab jälgida õpilasel oma tegevust ning õpetajal saada informatsiooni, mida õpilase välise tegevuse ja käitumise vaatlemine võimaldab.

8. Tagasisidestamine võimaldab hinnata üldpädevuste kujunemist ja saavutatust. Üldpädevuse  kujunemise kohta tagasisidestamine võimaldab aru saada, kas üldpädevuste kujunemine toimub või mitte. Üldpädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu õpilastega peetaval arenguvestlusel. Üldpädevuste kujundamine ei ole midagi sellist, mis on delegeeritud ainult õppeainetele või ainevaldkondadele. Üldpädevused väljendavad kogu kooli tegevuse üldist taotlust, milleks on õpilasel vajalikud suutlikkuse kujundamine. Seetõttu on määratud üldpädevuste kujundamisel rõhuasetused, millele keskendutakse koolis kõiki õppeaineid ja kooliastmeid läbivalt.

8.1  Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Alusväärtused on igapäevaselt kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste kavandamisel ning erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle. Hinnatakse erinevaid tõekspidamisi ja võrreldakse omavahel: milliseid väärtusi tuleks igas olukorras jälgida ja milliseid mitte?
  • Õpilasi suunatakse uurima ja vajaduse korral kahtluse alla seadma nii enda kui ka teiste, ka vanema põlvkonna poolt oluliseks peetavaid väärtusi.
  • Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi
  • Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse kujundamise kaudu vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel. Korrektse viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes jälgivad kõik õpetajad alates juba esimesest kooliastmest.
  • Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna kaudu. Teiselt järgitakse põhimõtet; esitatavad kirjalikud tööd peavad alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.

8.2  Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ära kuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatel asjakohases suhtumises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses kokkulepetest kinnipidamist jälgida.
  • Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad veerandi alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud kokkuvõtvad hindamised.
  • Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad veerandi lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.
  • Kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju.
  • Kõikides õppeainetes pööratakse tähelepanu õpilaste koostööoskuste arendamisele ja meeskonnatööle.

8.3 Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides õppeainetes kasutatakse kujundava hindamise raames õpilaste enesehindamist, mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama parendustegevusi.
  • Õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil.
  • Õpilaste poolt koostatud kirjalikud tööd saavad tagasisidet soorituse tugevuse ja nõrkuse kohta. Tagasisidet võib saada eelnevalt teadaolevate kindlate kriteeriumite põhjal õpetajalt, kaaslastelt või ka eneseanalüüsi korras.

8.4     Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi, funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Eelkõige kujundatakse õpilastel oskusi leida informatsiooni teatmeteostest ja internetist. Õpikuid käsitletakse koolis ühe teatmeteose liigina. Jälgitakse põhimõtet, et õpitulemuste saavutatuse kontrollimisel võivad õpilased, sõltuvalt õpitulemustest, kasutada vajalikke abimaterjale või vahendeid.
  • Õpiraskuste esinemisel koostatakse esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös õpilase kirjalik individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks. Individuaalne arenguplaan on õpilase ja õpetaja vabatahtlik kokkulepe ja on suunatud õpetaja konsultatsiooniaja tulemuslikumaks ärakasutamiseks.

8.5     Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides õppetundides arendatakse teabetekstides sisalduva info leidmist ja selle tõlgendamist. Õpetajad suunavad õpilasi kasutama erinevaid infoallikaid.
  • Tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujundamisele. Õpilane peab saama enne esinemist õpetajapoolset juhendamist ning peale esinemist personaalset tagasisidet.
  • Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist tagasisidet. Tagasiside andmine toimub õpetaja juhendamisel, mille käigus järgitakse konstruktiivse tagasiside reegleid.

8.6     Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid) kasutamisele aines. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.
  • Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja esiletoomisele. Ühe meetodina kasutatakse mõistekaardi meetodit.
  • Tundides õpitakse tegema tõenduspõhiseid otsuseid ning mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ning piiranguid.

8.7     Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada.
  • Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires, kui ka õppeainete vahelisi projektipõhiseid õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.
  • Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, kuhu kaasatakse õpilased ning järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.

8.8   Digipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:

  • Tundides õpitakse suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.
  • Õpitakse leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hindama selle asjakohasust ning usaldusväärsust.
  • Õpilastele räägitakse digikeskkonna ohtudest ning kuidas kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti.
  • Selgitatakse, et digikeskkonnas tuleb järgida samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

 

3. TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI JA AASTATI

1. Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes- ja vabaõppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt klassidele esitatud nädala õppetundide mahus:

 

 

1.

2.

3.

I
KA

4.

5.

6.

II
KA

7.

8.

9.

III

KA

1) eesti keel

7

7

5

19

5

3

3

11

2

2

2

6

2) kirjandus

 

 

 

 

 

3

2

5

2

2

2

6

3) A-võõrkeel

 

 

4

4

4

4

3

11

3

3

3

9

4) B-võõrkeel

 

 

 

 

 

 

4

4

3

3

3

9

5) matemaatika

3

5

5

13

5

5

5

15

5

4

4

13

6) loodusõpetus

1

1

1

3

2

3

3

8

2

 

 

2

7) geograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

2

6

8) bioloogia

 

 

 

 

 

 

 

 

1

2

2

5

9) keemia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

10) füüsika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

11) ajalugu

 

 

 

 

 

1

2

3

2

2

2

6

12) inimeseõpetus

 

1

1

2

 

1

1

2

1

1

 

2

13) ühiskonnaõpetus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

14) muusika

2

2

2

6

2

1

1

4

1

1

1

3

15) kunst

2

2

2

6

1

1

1

3

1

1

1

3

16) tööõpetus

2

2

2

6

 

 

 

 

 

 

 

 

17)käsitöö ja kodundus, tehnoloogia-õpetus

 

 

 

 

2

2

2

6

2

2

1

5

18) kehaline kasvatus

3

3

3

9

3

3

2

8

2

2

2

6

KOHUSTUSLIK MAHT

20

23

25

 

24

27

29

 

29

31

31

 

valikõppeained

 

 

 

0

1

1

1

3

1

1

1

3

informaatika
(arvutiõpetus)

 

 

 

 

1

1

1

 

1

1

 

 

karjääriõpetus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

MAKSIMAALNE NÄDALAKOORMUS

20

23

25

  

25

28

30

  

30

32

32

  

 

 

4. VALIKAINETE LOENDID JA VALIKU PÕHIMÕTTED

1.    Kooli õppekavas on esitatud valikõppeaine ainekava

1)      informaatika ainekava;

2)      karjääriõpetus.

2.    Valikaine valiku põhjendus

Informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane valdaks peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes ja analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades. Teadvustab ning oskab vältida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele. Informaatikaõpetuses on tarvis lähtuda  igapäevase arvuti- ning internetikasutaja vajadustest, et õpilane koostab IKT vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna. Informaatika on kergesti lõimitav kõigi teiste õppeainetega, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia moodustab loomuliku osa tänapäevasest õpikeskkonnast.

Karjääriõpetusega taotletakse, et õpilane teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist. Arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi. Arendab soovi ja oskusi endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda. Kujundab soovi ja valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks karjääriotsuste tegemiseks. Tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kohalikku majanduskeskkonda.

 

5. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI

1. Vastavalt liiklusseadusele § 4 lõikele 1 on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

  • Ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
  • Teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

2. Kooli rolliks on vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 2 viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada õpilasi ette ohutuks liiklemiseks. Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011.a määrusega nr.136 "Laste liikluskasvatuse kord".

3. Maanteeamet oma veebilehel soovitab liikluskasvatuse teemade kaudu kujundada alljärgnevad üldised teadmised ja oskused liiklemiseks kooliastmeti.

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
  • Teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
  • Oskab ohutult evakueeruda koolihoonest;
  • Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis;
  • Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
  • Oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
  • Oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
  • Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti;
  • Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
  • Oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
  • Oskab ohutult liikuda /liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
  • Oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
  • Oskab määrata sõidukite liikumissuunda ning hinnata liikumise kiirust;
  • Oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.

I kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:

  • Ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses;
  • Oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, abi kutsumine.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
  • Oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
  • Oskab ohutult evakueeruda koolist;
  • Teab tuletõrje päästevahendite asukohta koolis ja oskab neid kasutada;
  • Oskab (vajadusel)kasutada tulekustutustekki;
  • Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
  • Oskab käituda/tegutseda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
  • Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed;
  • Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
  • Oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
  • Oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
  • Oskab hinnata sõidukite liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
  • Tunneb/teab/ mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
  • Oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
  • Oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas vältida.

II kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:

  • Õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohutu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
  • Ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine.(laste õpetamine reaalses liikluskeskkonnas, praktilised õpetused jne).

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas; oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
  • oskab ohutult evakueeruda koolist ja osutab evakueerumisel abi endast noorematele;
  • teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada; oskab kustutada väikeseid tulekoldeid, (sh lõke, süttinud rasv pannil jne);
  • teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
  • oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;
  • oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
  • oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
  • oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed;
  • teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
  • oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
  • kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
  • mõistab liikluseeskirjade nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
  • on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
  • oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus) ohutusalast olukorda teiste riikidega.

 

III kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:

  • õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; arendada oskust osaleda diskussioonides ohtu ennetavate tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
  • ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine ja praktilised ohutusalased õppused.

4.  Liikluskasvatuse teemad on tuletatud "Põhikooli riikliku õppekava" "Tervis ja ohutus" ning maanteeameti veebilehel esitatud soovitustest liikluskasvatuse osas ning liiklusseadusest ja selle alusel antud määrusest "Laste liikluskasvatuse kord".

5. Vabariigi Valitsuse 20.oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 5 lõigetes 3 kuni 5 on sätestatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti:

  • Põhikooli esimeses astmes (1. - 3.klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtuvalt eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast;
  • Põhikooli teises (4. - 6. klass) ja kolmandas astmes (7. - 9. klass) on liikluskasvatuse sisuks erinevate liikluskordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.

6. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 3 kohaselt peavad olema kooli õppekavas määratud liikluskasvatuse teemad, mis tulenevad riiklike õppekavade läbivast teemast "Tervis ja ohutus" ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri  2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõige 4  kohaselt tuleb kooli õppekavas määrata liikluskasvatuse teema käsitlemise ulatus.

Liikluskasvatuse teemad

Liikluskasvatuse ulatus tundides õppeaastas klassi kohta

Jalakäija liiklusreeglid

4

Ohutu liikluskäitumine

2

Liikluses kehtivate normide järgimine ja kaasliiklejatega arvestamine

1

Liiklusreeglitest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus

1

Kokku:

8

7. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 5 kohaselt liikluskasvatuse teemad, mida käsitletakse integreerituna ainetundides määratakse klassi- ja aineõpetajate poolt ja esitatakse õpetaja töökavas.

8. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 "Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 6 kohaselt kooli üldtööplaanis kavandatakse väljaspool õppetunde toimuvad liikluskasvatust toetavad tegevused, mille läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.

9. Ainetundides käsitletavad liikluskasvatuse teemade käsitlemise ulatus ei kajastu käesolevas õppekavas esitatud liikluskasvatuse teemade mahus.

 

6. LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED

1. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine.

Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:

1) keel ja kirjandus;
2) võõrkeeled;
3) matemaatika;
4) loodusained;
5) sotsiaalained;
6) kunstiained;
7) tehnoloogia;
8) kehaline kasvatus.

2. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust ning kaasaaja aktuaalsetest probleemidest, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad ning ainekavadesse koondatud läbivad teemad on:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine - taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

2) keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

4) kultuuriline identiteet - taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

5) teabekeskkond - taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6) tehnoloogia ja innovatsioon - taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

7) tervis ja ohutus - taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

8) väärtused ja kõlblus - taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

 

7. ÕPPE JA KASVATUSE LÕIMIMINE

Lõimingu põhimõtted

1. Õppe- ja kasvatustegevus ning selle tulemused kujundatakse Riidaja Põhikoolis tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õppija kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli üldtööplaani tasandil. Õppe lõimimine saavutatakse:

1) valdkonnasiseste ja -väliste õppeainete seoste ja ühisosa järgimisel - ainekavas ühiste õppe-eesmärkide leidmine, ühiste õppeteemade, probleemide ja mõistestiku ning hindamisviiside määratlemine, aineülest lähenemist võimaldavate õppeülesannete ja-viiside täpsustamine;

2) läbivate teemade aineõppesse lõimimine - õpikeskkonna kujundamisel läbivate teemade sisu ja eesmärkide arvestamine ning õpetaja töökavas läbivatest teemadest ja kujundatavatest pädevustest lähtudes aineõppesse sobivate teemakäsitluste, näidete ja meetodite toomine;

3) läbivate teemade huvitegevusse ning tunni- ja koolivälisesse töösse lõimimine. Koolisiseste- ja väliste tegevuste ja projektide,  huviringide töö ning kogukonna ettevõtete, organisatsioonide, mittetulundusühenduste, teiste kultuuri- ja õppeasutustega koostöö korraldamine lähtuvalt õppe- ja kasvatuseesmärkidest, läbivate teemade eesmärkidest ja sisust ning kujundatavatest üld-ja valdkonnapädevustest;

4) III kooliastme läbivatest teemadest lähtuvat või õppeaineid siduvat loovtööd korraldades;

5) kooli ja kodu koostööd korraldades - kodu ja kooli ühistöös õpilase üldpädevuste kujundamine ja jälgimine käitumise hindamise, arenguvestluste, rühmatööde ja seminaride, klassikoosolekute läbiviimise abil.

2. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Üldpädevuste lõimingu vahendiks on läbivad teemad.

1) Läbiva teemaga elukestev õpe ja karjääri planeerimine kujundatavad pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas,
  • oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada;
  • oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
  • oskab koostada päevakava ja seda järgida;
  • tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
  • mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
  • suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada; - oskab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
  • arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele;
  • oskab oma tegevust kavandada ja hinnata;
  • oskab mõtestatult kuulata;
  • teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  • mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena;
  • tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
  • oskab mõtestatult lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  • on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  • on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.
 
III kooliastme lõpuks õpilane:
  • usub iseendasse, kujundab oma ideaale;
  • on teadmishimuline, oskab leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
  • oskab õppida;
  • mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
  • valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda  kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  • suudab mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  • suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad
  • matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist.
  • oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

2) Läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • käitub loodust hoidvalt

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest
  • hindab harmoonilisi inimsuhteid

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes.

3) Läbiva teema kodanikualgatus ja ettevõtlikkus pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • tunnetab end oma riigi kodanikuna;
  • suudab luua ideid ja teostada neid täiskasvanu abil, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
  • suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  • oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  • suudab luua ideid ja teostada neid koos eakaaslastega, vajadusel kasutab täiskasvanu abi;
  • suudab tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  • oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
  • suudab mõista kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise tähtsust muutuvas ühiskonnas;
  • suudab mõista koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust;
  • on ettevõtlik, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel
  • suudab luua ideid ja teostada neid nii individuaalselt kui koostöös;
  • suudab korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
  • suudab analüüsida olukorda ja leida jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi.

4) Läbiva teema kultuuriline identiteet pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  • austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
  • oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest ja tegevusest.
II kooliastme lõpuks õpilane:
  • väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;
  • väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada.
III kooliastme lõpuks õpilane:
  • tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest;
  • peab lugu kultuuripärandist,  aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule;
  • peab lugu kunstist, suudab väljendada ennast loominguliselt;
  • suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt.

5) Läbiva teema teabekeskkond pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
  • oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet
  • oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada;
  • oskab teha vahet faktil ja arvamusel.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
  • suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada.

6) Läbiva teema tehnoloogia ja innovatsioon pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada.

7) Läbiva teema tervis ja ohutus pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • tunneb rõõmu liikumisest;
  • tahab olla terve;
  • hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest;
  • oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda
  • teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete  ohtlikkusest.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.

8) Läbiva teema väärtused ja kõlblus pädevused:

I kooliastme lõpuks õpilane:

  • on viisakas, täidab lubadusi;
  • teab ja järgib kodus, koolis ja kogukonnas kehtivaid reegleid;
  • teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
  • peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist.

II kooliastme lõpuks õpilane:

  • suudab oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
  • järgib ühiselu norme.

III kooliastme lõpuks õpilane:

  • juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
  • ei jää ükskõikseks, kui üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
  • tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid.

Õppimise käsitus

1. Kooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes st selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks.

2. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks.

3. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima.

4. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus.

5. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.

Õpikeskkond

1. Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

2. Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

3. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

1) osaleb kogu koolipere;

2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

4) luuakse keskkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel, ennetatakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

5) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;

6) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;

7) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamist;

8) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;

10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;

11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;

12) korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.

4. Füüsilist keskkonda kujundades jälgitakse, et:

1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;

2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;

3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;

5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

5. Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues, looduses, muuseumides,  keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas. Õpikeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused.

6. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega.

7. Õpetamist mõistetakse kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

8. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

9. Õpet kavandades ja ellu viies:

1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;

2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;

4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;

5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane, õpilane- koolitöötaja);

6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio - visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);

7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;

8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

 

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused kooliastmeti

Esimeses kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Esimeses kooliastmes keskendutakse:

1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;

2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;

3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;

4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;

5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;

6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetaja olulisemad ülesanded on:

1) toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni;

2) diferentseerida õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega õpilaste koolivalmidust ja võimeid arvestades;

3) ära tunda õpiraskusi ning pakkuda tugisüsteeme ja õpiabi.

Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Teises kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;

2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;

3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele.

Õpetaja olulisemad ülesanded on:

1) Õpilase huvi äratamine ja säilitamine õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

2) mitmekesiste, iseseisvaid valikuid võimaldavate ja praktilise eluga seotud tööviiside ja ülesannete rakendamine;

3) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumine.

Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele;

2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;

3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;

4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;

5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;

6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

 

8. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

1.    Vastavalt võimalustele ja vajadustele kavandatakse iga õppeaasta alguses ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kooli üldtööplaanis. Projekt on ühekordse, tähtajalise, piiratud ressursside ja kindlaks määratud tulemuse saavutamiseks tehtav töö.

2.    Ülekoolilisi projekte võivad kirjutada aineõpetaja(d), huviringide juhendajad, klassikollektiivid, direktor ja teised kooliga seotud huvilised.

3.    Koolidevahelisi projekte võivad  kirjutada  aineõpetaja(d), huviringide juhendajad ja direktor, kaasates vajadusel klassikollektiive, kooliga seotud huvilisi.

4.    Projekt võib olla nt teema- või ainenädal, mitme õpetaja koostöös toimuv õppekäik,  ülekooliline üritus jms.

5.    Projektid peavad lähtuma kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest ja põhimõtetest ja läbivatest teemadest.

6.    Projektid kavandatakse ja esitatakse reeglina enne kooliaasta algust kooskõlastamiseks ja heaks kiitmiseks direktorile, va ülekooliline üritus, mis kooskõlastatakse enne veerandi algust.

7.    Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide koostamisel tuleb määratleda sihtrühm(ad), projekti kestvus, selgelt sõnastatud eesmärgid ja oodatavad tulemused ning koostada tegevuskava.

 

9. ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS PÕHIKOOLIS

 

1. Õpe on korraldatud viisil, kus kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel tavapärastes ainetundides.

2. Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg kavandatakse õpetaja töökavas.

3. Õppe ja kasvatuse ajakasutus on määratud õpilase kohaldatud päevakavas, mille üheks osaks on tunniplaan. Õpilane on kohustatud järgima päevakava.

4. Riidaja Põhikoolis on õpe korraldatud järgmisel viisil:

4.1  I, II ja III kooliastmes  kasutatakse traditsioonilist aineõpet, st kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel.

4.2 Õppe ja kasvatuse ajakasutuses (sh projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg)  arvestatakse "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses" sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele, õpilase suurimale lubatud nädalakoormusele, õppetunnile ning kooli tunnijaotusplaanis esitatud õppeainete õppeks kuluvat õppetundide mahtu nädalas.

4.3 Õppeaasta koosneb veeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeveeranditest  on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

4.4 Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:

1) 1. klassis 20;

2) 2. klassis 23;

3) 3. ja 4. klassis 25;

4) 5. klassis 28;

5) 6. ja 7. klassis 30;

6) 8. ja 9. klass 32.

4.5   Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õpikeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Lisaks on juhendatud õppe  viisid:

1) individuaaltund;

2) loeng;

3) õppekäik, ekskursioon

4) õuesõppetund.

4.6  Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga.

1. tund         8.45-9.30   vahetund 10 min

2. tund         9.40-10.25     vahetund 10 min

3. tund        10.35-11.20    vahetund 20 min (I söök)

4. tund       11.40-12.25     vahetund 20 min (II söök)

5. tund       12.45-13.30     vahetund 10 min

6. tund       13.40-14.25     vahetund 10 min

7. tund       14.35-15.20

 

5.    Riidaja Põhikooli õppekavas on esitatud kohustuslike ja valikõppeaine kavad.

6.    Kohustuslike õppeainete ainekavad on:

1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus;

2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel;

3) matemaatika: matemaatika;

4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia;

5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;

6) kunstiained: muusika, kunst;

7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;

8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

7. Arvestades kooli võimalusi õpitakse A-võõrkeelena inglise keelt, B-võõrkeelena saksa keelt. Inglise keele õpetus algab 3. klassist, saksa keele õpetus 6. klassist.

8. Õppetöö korralduse põhimõtted distantsõppe ajal.

I  TUNNIPLAAN JA STUUDIUM
1. Distantsõpe toimub kõikides klassides tunniplaani kohaselt.
2. Hajutamaks õpilaste ja õpetajate omavahelist suhtlust, on õpetajad õpilastele kättesaadavad tunniplaanis oleva tunni ajal, kui ei ole õpetajaga kokku lepitud teisiti.
3. Õpetaja märgib kõikide tundide teemad ja õppeülesanded Stuudiumisse. Sama päeva ülesanded kantakse Stuudiumisse hiljemalt õppepäeva hommikul kella kaheksaks.
4. Õpetajad arvestavad ülesannete mahu puhul õpilase üksinda töötamise võimet.
5. Tunnitööle lisaks koduseid ülesandeid ei anta.

II ÕPPETÖÖS OSALEMINE
1. Ka distantsõppe ajal peab õpilane täitma koolikohustust.
2. Kui õpilane on haige ja õppetöös ei osale, tuleb lapsevanemal teavitada klassijuhatajat või teha märge Stuudiumisse. Siis õpetaja oskab tööde jagamisel ja hindamisel arvestada.
3. Õpilane vastab tervise paranedes õpetajaga kokkuleppel vajalikud teemad järele.
 
III HINDAMINE, TAGASISIDE JA EKSAMID
1. Iga Stuudiumisse märgitud ülesande järel on kirjas, kas õpetaja ootab seda ülesannet tagasi arvestamiseks. Arvestus toimub kas viiepallisüsteemis hindega või mitteeristatava hindega (A, MA). Samuti on ülesannete juures kirjas õpetajale töö tagastamise tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg).
2. Reeglid veerandi- ja aastahinnete panemisel ning põhikooli lõpueksamite sooritamiseks on kirjas kooli hindamisjuhendis.
 
IV ARVUTID JA TEHNOLOOGIA
1. Ainult nutitelefonist õppetöös osalemiseks ei piisa. Kui tehnoloogiliste vahendite puudus takistab õppetöös osalemist, palume lapsevanemal pöörduda klassijuhataja poole edasise info saamiseks.

 V KOOLI E-KESKKOND ON STUUDIUM
1. Õpetajatele ja õpilastele on loodud võimalus kasutada distantsõppe ajal e-päevikut Stuudium.

2. Kõikidele õpetajatele ja  õpilastele on loodud konto ja ligipääs keskkonda.

3. Õpetaja valib sobiva tunnitöö keskkonna arvestades õpilase vanust ja individuaalset eripära.

4. Kui toimub virtuaaltund, teavitab õpetaja sellest õpilasi, märkides tunni toimumise aja Stuudiumis.

5.  Virtuaaltunnis osalemine on õpilasele kohustuslik. Kui õpilasel puudub võimalus osaleda, tuleb lapsevanemal teha selle kohta märge koos põhjusega Stuudiumisse. Vastasel juhul loetakse tund põhjuseta puudumiseks.

E-keskkonna ja postkasti kasutamise reeglid: 

  • Stuudiumisse paneb õpetaja oma ainetunni ülesanded ja kõik juhendid, selleks et õppetööd sooritada.
  • Stuudiumis on ainetunni all kirjas tunni teema.
  • Õpilane vaatab iga päev Stuudiumist infot tunnitöö kohta.


VI KONTAKTID JA SUHTLUS
1. Kõikide osapoolte omavaheline suhtlus on distantsõppe ajal väga oluline. Selleks kasutatakse kokkulepitud kanaleid.
2. Kui lapsevanem märkab, et lapsel on keeruline õpetajaga kontakti võtta, palume lapsevanemal last kontakti loomisel julgustada ja aidata.
3. Kui tuleb ette ülesandeid, mida õpilane ei oska või ei saa praeguses olukorras teha, palume õpetajale kindlasti teada anda. Siis õpetaja saab aidata.
4. Õpetajate e-posti aadressid on leitavad kooli kodulehelt riidaja.edu.ee.  

10. III KOOLIASTMES LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö. Riidaja Põhikool korraldab 8. klassi õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Loovtöö eesmärk on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada

  • õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
  • õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
  • õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
  • üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist;
  • õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.

Loovtööks võib olla

  • uurimus;
  • kunsti-, käsitöö või tehnoloogiõpetuse projekt;
  • foto- või kunstinäitus;
  • luulekava ja selle esitlus;
  • mõni muu loominguline tegevus.

Teema ja juhendaja

  • Iga õppeaasta esimesel veerandil tehakse õpilastele teatavaks võimalikud loovtöö teemad
  • Õpilased valivad sõltuvalt teemavaldkonnast juhendaja, kellega koos sõnastatakse lõplik teema. Valitud teemad fikseerib klassijuhataja esimese veerandi lõpuks. Kirjas on

1. töö sooritaja/sooritajad;

2. loovtöö teema pealkiri;

3. millal töö teostatakse;

4. juhendaja.

  • Nii teema kui ka juhendaja kinnitab direktor teise veerandi esimesel nädalal.
  • Üldjuhul on juhendajaks aine- või valikaine õpetaja, kuid erandjuhul võib juhendajaks olla ka valitud loovtöö teemat valdav spetsialist. Kui teema eeldab ainetevahelist lõimingut, siis võib õpilasel olla ka kaks juhendajat.
  • Juhendaja ja õpilase vahel on kohustuslik koostada ajakava, mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise.

Juhendaja roll on suunav. Juhendaja

  • aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
  • soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
  • jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
  • nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
  • täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;
  • nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.

Kirjaliku töö vormistamine

  • Töö struktuur.

1. Tiitelleht

2. Sisukord

3. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, töö eesmärki ning ülevaadet ülesehitusest.

Sissejuhatuse maht on 0,5-1 lehekülge.

4. Töö põhiosa annab ülevaate valminud loovtööst, milles kirjeldatakse töö valmimise protsessi, kasutatud materjale, töövahendeid ja -võtteid. Põhiosa jagatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Igale peatükile pannakse sisu kajastav pealkiri. Põhiosa maht on 4-6 lehekülge.

5. Kokkuvõte sisaldab töö olulisemaid tulemusi ja järeldusi. Antakse hinnang tehtud tööle (kas

eesmärk sai täidetud, mis läks hästi, mis osutus keeruliseks) ja sellele, mida töö valmimise käigus õpiti. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi andmeid ja fakte ega viidata kirjandusele. Kokkuvõtte maht on 0,5-1 lehekülge.

6. Kirjanduse loetelu sisaldab töös kasutatud allikaid, mis reastatakse autorite nimede tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse ilmumisaasta järjekorras. Raamatute ja artiklite kohta esitatakse järgmised andmed: autori(te) nimi (nimed), ilmumisaasta, pealkiri ja alapealkirjad (vastavalt tiitellehele), trüki köide, osa, number, ilmumiskoht, kirjastus või väljaandja.

Raamatu näide: Mägi, O. 1980 Tähtis töö. Tallinn: Valgus.

Artikli näide: Põld, P. 1993 Eesti tulevik ja karskus.. - Valitud tööd. 2 kd, lk 16-30

7. Lisad on tööd täiendav või illustreeriv materjal (joonised, tabelid, diagrammid, fotod jne).

Lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse „Lisa 1", „Lisa 2" jne.

  • Nõuded teksti vormistusele.

1. Töö vormistatakse A4 formaadis valgele paberile arvutikirjas Times New Roman suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst paigutatakse paberile rööpselt. Lehekülje vasakus servas on 3,5 cm, paremas 2 cm, üla- ja alaservas 2,5 cm laiune veeris.

2. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele.

3. Leheküljenumbrid paiknevad all keskel. Tiitellehte ei nummerdata, kuigi loendatakse, st leheküljenumbrid algavad tiitellehele järgneval leheküljel numbriga 2.

 

Kaitsmine

  • Loovtöö lõpeb avaliku kaitsmisega. Kaitsmised toimuvad 4. veerandil.
  • Kaitsmisele pääsemiseks tuleb õpilasel hiljemalt nädal enne kaitsmist esitada kaitsmiskomisjonile kokkuvõttev raport koos juhendajapoolse hinnanguga.
  • Kaitsmisettekanne on suuline.
  • Loovtöö kaitsmiseks valmistab õpilane ette kaitsmisettekande, mis koosneb järgmistest osadest:

1. sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus);

2. töö sisu (töö käik, kasutatud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus);

3. kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused).

  • Kaitsmisettekande pikkuseks on kuni 10 minutit, millele järgneb kuni 5-minutiline diskussioon.
  • Kollektiivse töö puhul osalevad kaitsmisettekande esitlemisel kõik õpilased. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud päeviku alusel.
  • Kaitsmiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning liikmed kinnitab direktor.

Loovtööde kaitsmisel osalevad kuulajatena 7. klassi õpilased.

 

Hindamine

Loovtöö hindamisel arvestatakse järgmisi komponente:

  • loovtöö (vastavus teemale, eesmärkide saavutamine, kasutatud meetodite otstarbekus, vormistus, originaalsus);
  • kaitsmisettekanne (esitluse ülesehitus, näitlikustamine, küsimustele vastamine).

Oluline on juhendaja  hinnang juhendatavale (töösse suhtumine, tähtaegadest kinnipidamine jms).

Loovtöö hindamise eesmärgiks on:

  • kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
  • kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

Loovtööd hinnatakse viiepallisüsteemis.

Hindamise alused

Suurepärane

Hea

Vajab arendamist

Häälekasutus:
tempo (kiire/aeglane);
tugevus (kõva/vaikne);
tämber;
artikulatsioon

Rääkijat on meeldiv kuulata,
kasutab pause ja rõhke kõne rütmistamiseks.
Hääl kõlab loomulikult, väljendus on selge.

Kõne on selge,
esitus pisut monotoonne.

Kõne monotoonne, hääl liiga vaikne, tempo liiga kiire või liiga aeglane;
pikad mõtlemispausid, kasutab verbaalseid täiendeid.

Ülesehitus, argumentatsioon

Kõne/esitluse ülesehitus on korras, st tekst on
liigendatud tervik,
ülesehitus on
loogiline ja sidus.

Ülesehitus on jälgitav,
mõtted on esitatud
selgelt.

Kõne ülesehitus on
ebaloogiline.
Mõtted on kohati
seosetud.
Sõnumit on raske
mõista.

Mulje:
entusiasm,
siirus,
originaalsus

Kõnelejal on hea kontakt publikuga, esineja usub oma sõnumisse, paneb end kuulama.
Esitus on loov ja teemakäsitlus isikupärane.

Kõneleja usub
oma sõnumisse,
on esinemiseks hästi ette valmistunud, püüab luua sidet publikuga.

Kõneleja on ette valmistunud, kuid ei esine enesekindlalt. Peab pigem monoloogi kui dialoogi.
Silmside publikuga on kasin.

Näitliku lisamaterjali kasutamine (lisapunktid)

Kasutab esinemise ilmestamiseks erinevaid vahendeid (tabelid, graafikuid). Näitmaterjalide kvaliteet on hea.

Kasutab näitlikku lisamaterjali.

Kasutatud lisamaterjal ei toeta sisu, kvaliteet kõikuv.

 

 

 

 

 

Loovtöö temaatika on valitud kooli poolt ja õpilastel on võimalus valida järgmiste teemade hulgast:

Mulgimaa

Ajalugu -Minu kodukoha tuntud inimesed.  Vanad talukohad. Vana taluaia kultuur. Vanad tööriistad. Elu-olu Mulgimaal.  Riidaja kool. Põdrala  valla hariduselu. Riidaja kooli õpetajad. Legendid, muistendid.

Loodusained - Herbaarium.  Mulgimaa talupidajad. Mulgimaa loodus (jõed, järved, metsloomad, linnud. Põdrala vald, valla majanduslik olukord. Põdrala elanikkond jne.

Kunstiained - Mulgimaa kunstiinimesed, kultuuritegelased. Käsitöö. Vanast uus jne.

Omalooming- Oma raamat (koomiks, luule, muinasjutt, muistend, jutud). Joonistused. Fotograafia. Käsitöö. Puutöö. Ürituse korraldamine.  Tants. Võimlemiskava. Muusika. Dramatiseering jne.

 

 

11. HINDAMISE KORRALDUS

 

1. Hindamise mõiste

1.1 Hindamine on süsteemne teabe kogumine õpilase arengu ja õppeedukuse kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Riidaja Põhikoolis mõistetakse hindamise all hinnete panemist, kirjaliku ja suulise hinnangu ja tagasiside andmist, õpilase, õpetaja ja kaaslase enesehindamist.

1.2 Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.

1.3 Hindamise funktsiooni järgi eristatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.

2. Kujundav hindamine

2.1 Kujundav hindamine on õppeprotsessi lahutamatu osa ja toimub selle sees st on õpilase õppimist toetav hindamine ning pole perioodi kokkuvõtva hinde kujunemise aluseks.

2.2 Kujundava hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut ja anda  tagasisidet õppeedukuse kohta;

2) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

2.3 Kujundav hindamine  toimub Riidaja Põhikoolis õppetunni või muu õppetegevuse vältel järgmiselt:

1) suuline või kirjalik sõnaline hinnang -  õppeprotsessis positiivse rõhutamine ja kõigi õpilaste ka väikese edusammu väärtustamine tekitamaks, hoidmaks ja tõstmaks õpilase usku oma loomupärastesse võimetesse ja toimetulekusse.

2) õpetaja suuline või kirjalik  sõnaline tagasiside -  rõhutab õpilase tugevusi ning sisaldab nõuandeid, kuidas puudusi kõrvaldada ja väldib võrdlust teistega. Tagasiside antakse õpilase konkreetse töö kohta lähtudes hindamiskriteeriumist.

3) enese- ja kaaslaste hindamine - õpilane kaasatakse enese ja teiste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

4) III kooliastme loovtöö hindamine - analüüsitakse õpilase  loova eneseväljendusoskuse ja üldpädevuste kujunemist. Kirjaliku kokkuvõtva hinnanguga "arvestatud" või "mittearvestatud" kajastatakse tulemuse saavutatust. Loovtööde korraldamine ja hindamine toimub kooli õppekavas kajastatud III kooliastme loovtööde korraldamise põhimõtete järgi.

5) arenguvestlus- analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast:

- käitumine ja emotsionaalne seisund;

- hoiakud ja väärtushinnangud;

- motivatsioon, huvid;

- teadmised ja oskused sh õpioskused.

Arenguvestlusi viiakse läbi vähemalt ühel korral õppeaasta jooksul koos lapsevanemaga/hooldajaga.

6) käitumise ja hoolsuse hindamine- antakse tagasisidet kooli kodukorras kehtestatud käitumisnormide täitmisele ning kooliastme üldpädevuste kujunemisele. Koolipere annab õpilasele õppetunni või muu õppetegevuse, igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel suulist tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib koheselt juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet hinnangu kaudu õpilase käitumise ja hoolsuse kohta neli korda õppeaastas. Hinnang antakse paberkandjal.

3. Kokkuvõttev hindamine

3.1 Kokkuvõttev hindamine seisab õppeprotsessist eraldi (õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja õppele püstitatud eesmärkidega. Hinnatakse tavaliselt mingi ühiku (nt teema, peatüki, perioodi, kooliastme) lõpus ning tehakse kokkuvõte sellest, mida õpilane sel ajal teab või oskab.

3.2 Riidaja Põhikoolis on õppeaasta jagatud järgmisteks õppeperioodideks:

I periood I õppeveerand

II periood II õppeveerand

III periood III õppeveerand

IV periood IV õppeveerand

3.3 Kokkuvõtva hindamise eesmärk on:

1) anda hinnang õppeprotsessi tulemuslikkusele;

2) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

3.4 Kokkuvõttev hindamine toimub Riidaja Põhikoolis nii õppe kestel kui lõpus järgmiselt:

1) numbriline kokkuvõtlik hindamine - 1. klassis - 9. klassis õppeprotsessis väljendatakse ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi olevate numbriliste hinnetega viie palli süsteemis.

2) numbriline kokkuvõttev hindamine -  on numbriliste kokkuvõtlike hinnete ja kirjalike sõnaliste kokkuvõtlike hinnangute koondamine perioodide hinneteks (hinnanguteks)  ning nende hinnete koondamine aastahinneteks (hinnanguteks). Koondhinded esitatakse viie palli süsteemis.

3) standardiseeritud hindamine -  riigi poolt koostatud tasemetööde ja lõpueksamite tulemuste väljendamine numbrilise hindega viie palli süsteemis. Lõpueksami hinne märgitakse klassi- ja lõputunnistusele.

4.  Hindamine viiepallisüsteemis:

- hindega „5" ehk „väga hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid . Hindega „5" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90-100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „4" ehk „hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Hindega „4" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 75-89 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „3" ehk „rahuldav" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus. Hindega „3" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 50-74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „2" ehk „puudulik" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus. Hindega „2" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 20-49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

- hindega „1" ehk „nõrk" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Hindega „1" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud  0-19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust

-Esitamata töö tuleb sooritada kokkuleppel aineõpetajaga.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või maha kirjutamine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „1" ehk „nõrk".

 

5.  Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord

5.1 Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik", „nõrk" või on jäänud hinne panemata, on õpilane kohustatud töö järele vastama.

5.2 Hindega "puudulik" või "nõrk" hinnatud ning esitamata õpitööd on võimalik üks kord järele vastata oma aineõpetajaga kokkulepitud või konsultatsiooni ajal.

5.3 Mõjuva põhjusega (kooli esindamine olümpiaadil, võistlusel jms, pikemaajaline haigus) puudutud ja sel ajal tehtud õpitööd on õpilasel võimalik järele vastata oma aineõpetajaga kokku lepitud ja konsultatsiooni ajal alates õpilase naasmisest õppetööle.

5.4 Järelevastamine peab olema sooritatud vähemalt 5 tööpäeva jooksul pärast negatiivse hinde saamist.

5.5 Järelevastamise/järeltöö hinne märgitakse õpilaspäevikusse kaldkriipsu abil.

5.6 Põhjuseta ja ilmastiku tõttu puudutud tunni/tundide  õppematerjali on õpilane kohustatud iseseisvalt järgi õppima või õpilane kasutab võimalust koostöös aineõpetajaga materjal omandada konsultatsiooniks määratud ajal.

6.  Õpilase järgmisse klassi üleviimine

6.1 Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi- või poolaastahinne jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

6.2 Õpilasele, kelle perioodihinne on «puudulik» või «nõrk», või kellel on jäetud hinne välja panemata, määratakse lapsevanema nõusolekul tugisüsteem (kohustuslik konsultatsiooniaeg, logopeediline abi, õpiabi jm) või koostatakse selles õppeaines vastavalt aineõpetaja soovitustele individuaalne õppekava, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

6.3 Perioodi- ja õppeaasta kokkuvõtvate hinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

6.4 Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt perioodihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk». Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne neljanda õppeperioodi lõppu.

6.6 Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast neljanda õppeperioodi lõppu.

6.6 Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Aineõpetaja poolt fikseeritakse õpilase poolt saavutatud tulemused täiendava töö kavas, mis sisaldab lisaks teavet täiendava õppetöö temaatika, sisu ja oodatavate õpitulemuste ning ajakava kohta.

6.7 Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

6.8 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk», või täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

6.9 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk». Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

6.10 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Antud tähtaega ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused klassi lõpetamise kohta.

 

7. Põhikooli lõpetamine

7.7 Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt "rahuldavad" ning kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt "rahuldava" tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

7.2 Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

1) kellel on üks "nõrk" või "puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks "nõrk" või "puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

7.3 Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes:

1) on sooritanud põhikooli lõpueksamid;

2) on sooritanud aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.

Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, tööõpetuses, käsitöös ega kodunduses.

 

8. Koduõppel ja individuaalõppekava järgi õppivate õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine ja kooli lõpetamine

8.1 Koduõppel ja individuaalõppekava järgi õppivaid õpilasi hinnatakse vastavalt koduõppe või individuaalõppekava töökava koostamisel tehtud hindamisjuhendile.

8.2 Õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, nähakse ette erisused järgmisse klassi üleviimise kohta.

8.3 Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

 

12. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS PÕHIKOOLIS

1. Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandatakse koostöös spetsialistidega õpet vastavalt õpilase vajadustele.

2. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks:

1) selgitatakse välja õpilase individuaalsed  õpivajadused,

2) valitakse sobivad õppemeetodid;

3) korraldatakse diferentseeritud õpet.

3. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde:

1) konsultatsioon- ja  järele õpetamine;

2) järelevastamine;

3) õpiabi pikapäevarühmas.

4. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises. Vajaduste väljaselgitamine ja tegevuse koordineerimine toimub klassijuhataja ja vanemate/hooldajate  koostöös.

5. Kool tagab vanematele/hooldajatele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse ja hindamise korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes kooli kodulehekülje, lastevanemate üld- ja klassikoosolekute ning individuaalvestluste kaudu.

6. Kool tagab õpilasele teabe kättesaadavuse õppe- ja kasvatuse korralduse ja hindamise korralduse ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppe-eesmärgid, õppeteemad ja õpitegevused ning vajalikud õppevahendid tehakse õpilasele teatavaks õppeperioodi esimestes ainetundides. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, hindamise sageduse ja aja selgitab aineõpetaja õpilastele iga veerandi alguses.

7. Planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õpetajate kaudu või infostendil.

Õpilaste ja vanemate/hooldajate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord.

1. Õpilasel on õigus saada klassiõpetajalt või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta sh milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpilane ja lapsevanem/hooldaja saab hindeid/hinnanguid, õppetöö sisu näha igapäevaselt õpilaspäeviku vahendusel.

2. Ainealaste teadmiste ja oskuste suulise vastamise hinded/hinnangud kantakse õpilaspäevikusse.

3. Õppeperioodi jooksul saadud hinded/hinnangud saadab klassijuhataja õpilase seadusliku esindajale hinnetelehega 2 nädalat enne õppeperioodi lõppu paberkandjal.

4. Iga perioodi lõpus  saab õpilane kokkuvõtvad hinded/hinnangud klassitunnistusel.

5. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta neli korda õppeaastas. Nõuded õpilase käitumisele ja hoolsusele on esitatud kooli kodukorras.

6. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse juhendi avalikustab kool veebilehel: www.riidaja.edu.ee.

Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord

1. Õpilasel või vanemal/hooldajal on õigus hindeid või hinnanguid vaidlustada.  Hinnete ja hinnangute vaidlustamiseks pöördutakse suuliselt esmalt hinde pannud/hinnangu andnud õpetaja või isiku poole. Vastavasisulise pöördumise teostamiseks on vaidlustajal aega 3 õppepäeva arvestades hinde panemise või hinnangu andmise õppepäevast. Õpetaja selgitustega hindele/hinnangule mittenõustumise korral on õigus pöörduda edasi kooli direktori poole, kes kõigi osapooltega vestluse järel langetab otsuse.

2. Perioodihinde vaidlustamise puhul esitatakse kirjalik avaldus kooli direktorile 3 õppepäeva jooksul arvestades hinde panemise või hinnangu andmise õppepäevast. Avalduses näidatakse muu hulgas ka mittenõustumise põhjus. Direktor menetleb vaiet ning teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat kirjalikult 5 õppepäeva jooksul  vaide rahuldamise või mitterahuldamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

3. Direktori otsusega mittenõustumisel pöördutakse maakonna haridusorganite poole.

 

 

 

13. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE JA ÕPPE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

 

Haridusliku erivajadusega õpilane

1. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid,  tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotlevates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga  töötamiseks koostatud töökavas.

2. Õpilase andekust käsitletakse haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidri võimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.

3. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis- psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.

Haridusliku erivajadustega õpilase õppe korraldamine

1. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

2. Hariduslike erivajadusega õpilase õppe koordineerija ülesandeks on hariduslike erivajadustega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.

3. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanematele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

 

Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

1. Direktori otsusel võib haridusliku  erivajadusega õpilasele rakendada   sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine.

2. Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalne õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.

3.Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.

4. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolseid soovitusi.

5. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekuid vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialist või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

6. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis - psühholoogilise  hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.

 

 

Ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpe

Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema või hooldaja nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpet.

 

Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe

1. Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga/hooldajaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

2. Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase  õpetamist.

 

Individuaalne õppekava

1. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

2. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga  nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

3. Individuaalse õppekava koostamisel  kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem/hooldaja ning vajaduse kohaselt õpetajad ja tugispetsialiste.

4. Toimetuleku-või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava.

Hindamise  erisused

1. Antakse rohkem aega ja kindlustatakse sobiv, rahulik keskkond vastamiseks, vajadusel individuaalne vastamine õpetaja juhendamisel.

2. Lubatakse õpilasel täita ülesandeid alternatiivsel viisil (nt testid valikvastustega).

3. Lubatakse kasutada abimaterjale (skeemid, algoritmid, reeglid või näidiste kogumikud, teatmikud jne).

4. Lihtsustatakse ülesannete juhiseid või küsimusi, jõukohastatakse õppetekste.

5. Kasutatakse nt spetsiaalseid arvutiprogramme kirjutamisraskustega õpilaste puhul või lubatakse kasutada arvuteid matemaatika ülesannete lahendamisel.

 

 

14. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS

1. Karjäärialast tegevust koolis organiseerib karjäärikoordinaator vastavalt karjääriõppe korralduskavale.

2. Kooli karjäärikoordinaator koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

3. Õpilastel on võimalus külastada haridusmesse, kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite õppimisvõimalusi tutvustavaid teabepäevi ja  karjäärialaseid üritusi.

4. Kooli ja maakonna nõustamiskeskuse karjäärinõustaja ja -infospetsialisti koostöös osutatakse individuaalset ja grupiviisilist karjäärinõustamist, organiseeritakse õppekäike, et kujundada õpilastes valmisolekut tööjõuturul parema rakendatavuse saavutamiseks ja iseseisva otsustusvõime arendamiseks.

5. Kool teeb koostööd valla, maakonna ja teiste  vabariigi erinevate asutuste ja ettevõtetega tutvustamaks  õpilastele erinevaid töövaldkondi.

6. Kasutatakse ära läbiva teema "Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine"  käsitlemise võimalused ainetundides 1.- 9. klassis.

 

15. ÕPETAJA TÖÖKAVADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

1. Nõuetes Riidaja Põhikooli aineõpetaja töökavale lähtutakse kehtivast haridusalasest seadusandlusest, konkreetse aine puhul väljakujunenud ja praktilises töös enda efektiivsust näidanud kavandamisest ning koolis tervikuna tunnustatud põhimõtetest:

1) Töökavad vormistatakse poolaastase ja/või perioodist lähtuva kalenderplaanina.

2)  Töökava esitatakse direktori nõudmisel.

3) Aineõpetaja töökava konkretiseerib kooli õppekava üldosa ja konkreetse aine ainekava lähtuvalt õppeaasta õppetöö korraldusest ja konkreetse klassi õpilaskonna eripärast.

4) Aineõpetaja koostab töökava iga enda poolt õpetatava klassi ja aine kohta.

5) Töökava kajastab plaanitavat õppetööd vähemalt nädalate kaupa.

2. Riidaja Põhikooli õpetajatel on õigus vastavalt vajadustele teha enda töökavades muudatusi iga veerandi lõpus enne uue veerandi algust - eesmärgiga tagada õpetamise ja õpilaste teadmiste, oskuste parem kvaliteet.

 

16. KOOLI ÕPPEKAVA VÄLISE ÕPPIMISE VÕI TEGEVUSE ARVESTAMINE KOOLI ÕPETATAVA OSANA

1. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamisel kooli õppekava osana on keskseks põhimõtteks, et lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest, mitte sellest, kelle juures ja kus õpilane õppis või tegevusi sooritas.

2. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui tõendusmaterjal pole piisav. Täiendavat materjali ei küsita selle kohta, kes õpetas või kus õppis. Täiendav materjali vajadus on seotud sellega, et paremini mõista, kas taotletavad õpitulemused on omandatud.

3. Kooli õppekava välist õppimist või tegevust ei hinnata mitte kogemuse, vaid sellest toimunud õppimise põhjal. Õpitu peab kokku sobima nende õpitulemustega, mille saavutamist taotletakse. Kindlasti peab õpitu olema määratletav ka tasemega. On oluline, et mujal õpitu oleks sisuliselt sobiv õppekavaga, mille järgi õpilane koolis õpib.

4. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana võimaldab suurendada õpilaste, sealhulgas erivajadustega õpilaste hariduslikku mobiilsust ning avardada võimalusi kooliväliseks õppeks. Mujal õppimine annab paindlikuma võimaluse hariduse omandamiseks ja annab andekamatele õpilastele võimaluse ennast teostada. Kooli õppekava välise õppe või tegevuse arvestamisel loetakse tulemused samaväärseks õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega.

5. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: taotleja nõustamine, taotluse koostamine ja esitamine direktorile, taotluse hindamine, direktori otsus, (vajadusel) otsuse vaidlustamine.

6. Kooli õppekava välisete õpingute või tegevuste arvestamisel kooli õppekava osana võivad võimalikud äraütlemised olla seotud:

  • Tähtajalise aegumisega - kui õppimine on toimunud enam kui kolm aastat tagasi;
  • Sisulise aegumisega - kuna teatud õpitulemused aeguvad ajas;
  • Teisel (madalamal) õppetasemel tasemel  läbitud õppe mitte arvestamine;
  • Topelt arvestamise vältimisega - mujal (näiteks muusikakool) õpitu, mille tõenduseks on antud muusikakooli tunnistus ei ole automaatselt üle kantav muusika õppeaine läbimisena.

7. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamiseks moodustab direktor taotluse hindamise komisjoni, kes koosneb pedagoogilisest personalist ning kelle ülesanne on selgitada, kas kooli õppekava välised õpingud või tegevused on  võimaldanud nõutud õpitulemuste omandamist ning kas õpingute või tegevuste käigus omandatu on asjakohane. Hindamisse kaastakse vähemalt kaks õpetajat, kes tunnevad terviklikult ja põhjalikult õppekava.

8. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste kaudu omandatut hinnatakse palju rangemalt ja põhjalikumalt kui õppekava tavapärase vormis läbinute tulemusi. Põhjuseks on asjaolu, et tavapärases vormis õppeprotsessis läbinutel on suurem tõenäosus omandada ühesuguseid õpitulemusi.

9. Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamisel tagatakse kvaliteet selle kaudu, et uuritakse õpilase esitatud õpitulemuste omandatuse tõestamist võimaldavaid materjale ning nende vastavust nende õpitulemustega, mille arvestamist taotletakse.

10. Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase puhul tuleb tema vanemal esitada taotlus ettenähtud taotlusvormil kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamise taotlemiseks. Koos taotlusega esitatakse ka vastav tõendusmaterjal. Tõendusmaterjal võib olla vormistatud õpimapina. Enne taotluse esitamist toimub õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõustamine taotluse esitamise ja nõutavate tõendusmaterjalide vormistamise ja esitamise kohta. Nõustamist viib läbi direktor.

 

17. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

1.  Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab  direktor.

2. Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

3. Õppekava uuendamise ettepanekuid võivad algatada aineõpetajad, lapsevanemad, hoolekogu.

4. Õppekava vaadatakse üle iga õppeaasta lõpuks.

5. Kooli õppekava kehtestamine.

5.1 Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõikest 2 on kooli õppekava kehtestajaks koolidirektor. Kooskõlas põhikooli- ja gümnasiumiseaduse § 71 lõikega 3, toimub kooli õppekava kehtestamine käskkirjaga.

6. Kooli õppekava muudatuste avalikustamine

6.1 Kool avalikustab, tulenevalt põhikooli - ja gümnaasiumiseaduse § 69 lõikes 1 sätestatud nõuetest, kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus võimaluse kooli õppekavaga tutvumiseks.

6.2 Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muudatuse viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.

 

Riidaja Põhikool

Riidaja küla Tõrva vald Valgamaa 68716

Telefonid: Direktor +372 767 9740 | Õpetajate tuba +372 767 9741

E-post: kool@riidaja.edu.ee