Lisa

Põdrala Vallavolikogu 4. oktoobri 2017. a määrusele nr 6

RIIDAJA

PÕHIKOOLI

ARENGUKAVA

AASTATEKS 2018 - 2022

SISUKORD

• Sissejuhatus                                                                            lk 3

• Hetkeolukorra kirjeldus                                                             lk 3
  • Asend                                                                          lk 3
  • Ajalugu                                                                        lk 3
  • Personal ja õpilaskond                                                   lk 4

• Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad                                   lk 4
  • Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid                        lk 4
  • Arengu strateegiad                                                       lk 5
  • Hetkeseis ja arengueeldused                                         lk 5
  • Väljavõtted Põdrala valla arengukavast 2010-2025           lk 9

• Turvalisuse tagamine koolis                                                     lk 10

• Täienduskoolituskava                                                              lk 10

• Arengukava uuendamise kord                                                  lk 11

LISA 1 Tegevuskava aastateks 2018-2022                                           lk 12

I SISSEJUHATUS

Riidaja Põhikooli arengukava on dokument, mis määratleb kooli arengusuunad aastateks 2018-2022, tegevuskava viieks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukavast lähtuvad Riidaja Põhikooli strateegilised otsused ning õppeaasta üldtööplaani koostamine.

Riidaja Põhikooli arengukava lähtub eelnevast 2013-2017. a arengukavast, Riidaja

Põhikooli põhimäärusest, Põdrala valla arengukavast ja 2017. a sisehindamise aruandest.

Käesolev dokument sisaldab alljärgnevaid teemasid:

1. Hetkeolukorra kirjeldus – ülevaade organisatsioonist, kus toimub 1.-9. klassini õpe riikliku õppekava alusel koostatud Riidaja Põhikooli õppekava järgi.
2. Sisehindamise tulemused – organisatsiooni tugevused ja parendusvaldkonnad on esitatud valdkonniti.
3. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad aastateks 2018-2021. Välja on toodud kooli strateegiad ning arengukava eesmärgid koos prioriteetsete tegevuste ja indikaatoritega. Sisaldab väljavõtteid Põdrala valla arengukavast.
4. Turvalisuse tagamine koolis – ülevaade füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamise põhimõtetest.
5. Õpetajate täiendkoolituskava.

Riidaja Põhikooli arengukava tegevuskava on lisatud lisana (Lisa 1), mis sisaldab eesmärgini jõudmiseks vajaminevaid tegevusi koos indikaatorite, tähtaegade, rahastamisallikate ja vastutajatega.

II HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

2.1. Asend

Riidaja Põhikool asub Valga maakonnas Tõrva vallas Riidajas ja on munitsipaalharidusasutus.

Kooli teeninduspiirkonda kuulub Tõrva vald. Teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi võetakse kooli juhul, kui on vabasid kohti.

2.2. Ajalugu

1833. aastal asutas mõisaomanik George Constantin von Stryk Riidajasse vallakooli. Lapsed said koolist ainult lugemisoskuse. 1869. a sai vallakool uue koolihoone kuni 90 õpilase tarvis. Lugemise kõrval õpetati lastele nüüd ka kirjutamist ja rehkendamist. 1923. a viis Riidaja valla valitsus kooli üle endisesse härrastemajja, töötas ka internaat. Koolis käidi 6 klassi. 1945. a andis kool 7-klassilise hariduse. 1961. a muudeti kool 8-klassiliseks. 25. novembril 1967. a alustati õppetööd uues koolihoones, kus õpitakse tänini. 1988. a sügisest muudeti kool 9-klassiliseks ja 1991. aastast alates kannab kool nimetust Riidaja Põhikool. Seoses Põdrala valla lasteaia avamisega kooli ruumides muutus asutuse liik lasteaed-põhikooliks. Riidaja Põhikoolil on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba nr 3704HTM alates 29.04.2005. a.

2009. aasta suvel toimus Riidaja Põhikooli rekonstrueerimine. 2012. aastal rekonstrueeriti staadion. 2017. aastal toimus võimla katuse soojustamine.

2.3. Personal ja õpilaskond

2017/2018. õppeaastal töötab koolis kümme õpetajat, neist kaks on meesõpetajad ning lasteaias kaks lasteaiaõpetajat.

Pedagoogilised töötajad täidavad koolis järgmisi ameteid: ringijuht, raamatukoguhoidja, eripedagoog (lasteaias), pikapäevarühma kasvataja.

Täiendkoolitus on meie jaoks erilise tähtsusega, sest elame teatud mõttes infosulus. Õpetajatel puudub oma koolis teine tema eriala valdav inimene, kellega konsulteerida, mõtteid jagada. Pedagoogiline personal osaleb võimaluste piires erialastel ja üldpedagoogilistel täienduskursustel. Kogemusi omandatakse ka maakonna õpetajate ainesektsioonides ja koostöös maakonna koolide õpetajatega. Töö toimub liitklassides.

2017/2018 õa õpib Riidaja Põhikoolis 43 õpilast, kes on jagatud viide klassikomplekti. Liidetud on 1. ja 2. klass, 3. ja 4. klass, 5. ja 6. klass, 7. ja 8. klass ning 9. klass töötab üksikklassina. Lasteaia liitrühmas on täidetud 15 kohta.

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

3.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid

Kooliarenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on:

• Eestvedamine ja juhtimine
  1. Arengukava
  2. Üldtööplaan
  3. Sisehindamine
• Personali juhtimine
  1. Personali arendamine
  2. Koostöö
• Koostöö huvigruppidega
  1. Koostöö
• Ressursside juhtimine
  1. Kooli eelarve
  2. Ruumid ja maa-ala
  3. IT vahendite ajakohastamine
• Õppe- ja kasvatusprotsess
  1. Turvalisus
  2. Õpivõimaluste mitmekesistamine
  3. Õppekava

3.2. Arengu strateegiad

MISSIOON

Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus toimuva õpi- ja kasvatustegevuse kaudu võimaldatakse laste eakohane vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng.

Kool loob võimalused konkurentsivõimeliste ja õigete väärtushinnangutega noorte inimeste kujunemiseks, kes tulevad toime edasiste õpingutega ning iseseisva eluga.

VISIOON

Luua loovust, arengut, edukust soodustav kasvatus- ja õpikeskkond, kus toimivad koostöösuhted: laps, õpilane, õpetaja, lapsevanem, hoolekogu, omavalitsus.

PÕHIVÄÄRTUSED

• lapsesõbralik lasteaed;
• toredad õpilased;
• head õppe- ja töötingimused;
• üksteist toetav kollektiiv;
• arenemisvõimalused nii õpilastele kui õpetajatele.

3.3. Hetkeseis ja arengueeldused

Koolis on läbi viidud kooli tugevusi ja parendusvaldkondi sisaldav sisehindamine 2014/2015 – 2016/2017 õa kohta. Riidaja Põhikooli tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on üheks aluseks kooli arenguvajaduste ja arenguvõimaluste selgitamisel.

Tugevused:

• Head töötingimused nii õpilastele kui õpetajatele
• Oma ala tundvad ja armastavad õpetajad ja kooli töötajad
• Arenemistahtelised õpetajad
• Täiendkoolituse võimalus
• Infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimaluste mitmekesisus
• Kooli traditsioonide hoidmine
• Õpilase individuaalsuse märkamine ja arvestamine
• Maitsev ja mitmekesine koolitoit
• Turvalisus
• Liikluskasvatus ja jalgratta juhilubade väljastamine 3. klassis
• Koolibussi ringid on paindlikud ja vajadusest lähtuvad
• Kooli ümbrus on muudetud atraktiivseks

Nõrkused:

• Geograafiline asukoht
• Õpilaste toetamine spetsiifiliste probleemide puhul
• Õpilaste arvu vähenemine
• Kodundusklassi puudumine
• Mõnede lapsevanemate vähene huvi oma lapse õppeedukuse ja käitumisprobleemide suhtes
• Meesõpetajate vähesus koolis
• Liitklassid
• Kooli vähesed võimalused mõjutusmeetmete rakendamisel
• Mõnede õppeainete kvalifitseeritud õpetajate defitsiit

Ohud:

• Õpilaste arvu jätkuv vähenemine
• Töökohtade puudumise tõttu lahkuvad vallast noored pered
• Õpilaste käitumisprobleemide kasv (agressiivsus, valetamine, õpiraskused jms)

Võimalused:

• Õpilaste individuaalsuse arvestamine
• Kooli reklaamimine
• Koolisiseste ühiskoolituste läbiviimine
• Koostöö lasteaiaga, naaberkoolidega, kohaliku kogukonnaga
• Olemasolevate ressursside efektiivsem kasutamine (kaasaegsed õpitingimused, söökla, inimressurss jne)

I Eestvedamine ja juhtimine

Tugevused

Kooli töö on planeeritud ning kool töötab eesmärgistatult, erinevad osapooled on informeeritud ja kaastatud kooli igapäevatöö protsessi. Lähtuvalt kooli arengukavast koostatakse iga õppeaasta alguses üldtööplaan. Õppeaastati on töö tulemused kajastatud kooli õppeaasta analüüsis ning kooli kroonikas. Planeeritud materiaalsed kulutused on saanud rahalise katte.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Kooli dokumentide kooskõlla viimine kooli põhiväärtuste ja tegutsemispõhimõtetega.
2. Kooli maine hoidmine ja edasi viimine.
3. Töötajate aktiivsem kaasamine kooli üldtööplaani koostamisse.

II Personali juhtimine

Tugevused

Koolis on kompetentne ja motiveeritud personal, et tagada iga lapse areng, kooli missiooni ning eesmärkide elluviimine. Kool hindab personalivajadust, arvestades õpetajate vanuselist struktuuri ja kooli põhieesmärki, milleks on õpilase arengu tagamine. Koolis on ühtsed nõuded õpetaja töökavadele. Õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Võimalus on antud kaasa rääkida koolielu korraldamisel. Traditsiooniliste ühisürituste korraldamine. Kogu personali kaasamine kooliellu ja ühisüritustesse. Kooli töötajatest on moodustatud rahvatantsuga tegelev naisrühm.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Töötajatel tuleb olla aktiivsemad arvamuste ja ettepanekute tegemisel.
2. Ringijuhtide ja vallalt saadavate õpetajate töötasu viimine õpetajate riikliku tunnitasu tasemele.
3. Õpetajate normkoormuse vähendamine.
4. Sisekoolituste läbiviimine moto all „Töötajalt töötajale“.

III Koostöö huvigruppidega

Tugevused

Õpilastel on võimalus õppida meie koolis olenemata elukohast. Huvigrupid on kaasatud õppija ja kooli arengu toetamisse. Koostöö on kavandatud hoolekogu ja lastevanematega. Toimub koostöö sõpruskoolidega, Riidaja raamatukoguga, Riidaja kultuurimajaga, Põdrala Avatud Noortekeskusega, Riidaja käsitööringiga, MTÜ Põdrala külade Ühendusega, Valgamaa Rajaleidjaga keskusega, Päästeametiga, Tõrva konstaablijaoskonnaga. Koostöö kohaliku omavalitsusega on tulemuslik: kool on rekonstrueeritud, koolipidaja on kindlustanud finantsiliselt õpilaste osalemise konkurssidel, võistlustel, laulu – ja tantsupidudel ning on konstruktiivne muudeski koolipidamisega seotud küsimustes. Kooli võimlat ja jõusaali kasutavad kogukonna liikmed.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Tulemuslikumate koostöövormide rakendamine kooli ja lastevanemate vahel (operatiivsus, huvi, järjekindlus), et suurendada vanemate osalemist kooliüritustel.

2. Pakkuda võimalusi huvigruppidele koolimajas tegevuste läbiviimiseks.

IV Ressursside juhtimine

Tugevused

Kooli eelarve koostamisel arvestatakse õppeaasta prioriteetidega ja õpilaste osalemisega mitmesugustel õppepäevadel, -ekskursioonidel ja võistlustel. Uuendamist on leidnud arvutiklassi arvutid. Õppeklassidesse on paigaldatud arvutid, et tõhustada õpetajatel e-päeviku täitmist. Õpetajate ja õpilaste kasutuses on 9 tahvelarvutit. Ühes õppekassis on paigaldatud SMART interaktiivne tahvel. Õpetajad kasutavad ainetundides erinevaid arvutipõhiseid õppeprogramme. Kõigil töötajatel on meiliaadressid, mis on vajalik info jagamisel. Lisaks kasutatakse ka infostendi õpetajatele ja õpilastele. Koolis on õpilastel võimalus kasutada IT-vahendeid tunnivälisel ajal õppeülesannete täitmiseks. Korraldatakse õpilaste õuesõpet ja õppekäike. Kooli raamatukogu põhikogu täiendatakse vastavalt võimalustele ning õpilastel ja õpetajatel on võimalus kasutada Riidaja raamatukogu teenust. Toimub eelarve sihipärase kasutamise täitmise pidev kontroll. Erinevate kontrollasutuste ettekirjutusi pole tehtud.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Võimaluste ja ajalise ressursi leidmine projektide kirjutamiseks.
2. Kaasaegsete IT-vahendite uuendamine ja ostmine.
3. Pidev enesetäiendamine IT-vahendite kasutamise valdkonnas.
4. Lasteaia mänguväljaku täiendamine.

V Õppe – ja kasvatusprotsess

Tugevused

Töötame ühise eesmärgi nimel valdkonnas “Õppe- ja kasvatusprotsess”: tingimuste loomine iga õpilase arenguks, iga õpilase toetamine. Koolis on kokku lepitud vastavates pädevustes. Kooli õppekava koostamise aluseks on riiklik õppekava. Pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Nad kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi ja koostööoskusi, suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Kõik kooli tegevused on seotud kooli õppekavaga.

Kooli personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Tekkinud probleemidega püütakse tegeleda koheselt. Koolis peetakse järjepidevalt arvestust koolikohustuse täitmise kohta. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus, EHIS-es jt nõutavates dokumentides. Arenguvestlused õpilaste ja tema vanematega toimuvad korrapäraselt. Arvestatakse õpilaste erivajadusi ja vastavalt sellele toimub ka õpilaste toetamine õppetöös. Õppetööd toetab ka pikapäevarühm. Õpilaste väljalangevus koolis on olematu. Põhikoolis toimub karjäärialane nõustamine ja tegevus. 9. kl õpilaste tunniplaanis on ainetunnina karjääriõpetus. Kool kannab hoolt õpilase tervise eest (koostööprojekt “Suitsuprii klass”). Koolil on head tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Koolil on oma logo, lipp, logoga tähistatud päevik. Koolil on olemas pikaajalised traditsioonid.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Õpilaste suhtlemis- ja eneseväljendamise oskuse arendamine erinevatel tasanditel.
2. Iga õpilase puhul tema tugeva külje üles leidmine, selle nähtavale toomine ja edasi arendamine
3. Õppekava rikastamiseks leida projektipõhiselt lisarahasid õppekäikude, matkade, ekskursioonide jne läbiviimiseks.
4. Tõhusam koostöö lasteaias lapsevanemaga lapse nõustamise ja varajase märkamise küsimustes.

Lapse/ õpilasega seotud tulemused

Kool kogub õpijõudluse kohta mitmekesist informatsiooni: võrreldakse väga heade hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes; võrreldakse heade hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes; võrreldakse mitterahuldavate hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes.

Kaardistatud on õpilaste hariduslikud erivajadused. Kool pakub vajadusel tuge erinevate probleemidega õpilastele. Abivõimalused: parandusõpe, IÕK, LÕK, TÕK, pikapäevarühm, individuaalsed konsultatsioonid. Neile on leitud sobiv individuaalne lähenemine, kindlustatud vajalik õpiabi, leitud võimalus tulemuslikuks osalemiseks õppetöös.

Personaliga seotud tulemused

Täiendkoolitusel osaletakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Õpetajad on küsitlustes andnud hea või väga hea hinnangu järgmistele koolielu valdkondadele: suhted juhtkonnaga, teiste õpetajatega, teiste töötajatega, õpilastega, rahulolu koormuse ja ühiskondlike ülesannetega, töövahenditega, tööruumidega, tunnustamisega. Personali liikumine on väike.

Huvigruppidega seotud tulemused

Lastevanemate üldkoosolek toimub üks kord õppeaastas. Lastevanemate üldkoosolekutel osalemine on hea. Kooli hoolekogu on huvitatud koolis toimuvast ja on vajadusel osutanud igakülgselt abi. Lapsevanematega on pidev kontakt e-päeviku kaudu. Kasutatakse lisaks suhtlemist telefoni kaudu ja vahetut kontakti.

Õppeasutusega seotud tulemused

Kool pakub õpilastele mitmesuguseid võimalusi osaleda koolivälistel võistlustel, konkurssidel, aineolümpiaadidel. Kool viib läbi õpilasküsitlusi, mis annavad ülevaate õpilaste hinnangutest koolielule (suhted õpilastega ja õpetajatega, rahulolu koolisöögiga jms). Pärast põhikooli lõpetamist jätkatakse haridusteed gümnaasiumides või kutsekoolides. Õpilased osalevad huvitegevuses. Õpilastele on loodud tingimused osaleda Tõrva linnas korraldatavas huvitegevuses. Koolis tegutsevad järgmised huviringid:

• spordiring
• loodusring
• liikumisring 
• tantsuring 
• puutööring
• meisterdamine
• mudilaskoor

Huvialaringides tehtut esitletakse lastevanematele ja üldsusele kontsertidel.

3.4. Väljavõtted Põdrala valla arengukavast 2010-2025

Põdrala valla visioon 2025

Põdrala vald on turvaline koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks, kus on tagatud kõik sotsiaalsed garantiid, tingimused ettevõtluseks ning puhas ja kaunis looduskeskkond.

Haridusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: kodulähedase kooli säilimine

SAAVUTAMISE VAHENDID:

• Kooli arvutiklassi kaasajastamine ja infotehnoloogia uuendamine
• Õpilastele tasuta koolilõuna ja transpordi kindlustamine valla koolis
• Valla kooli propageerimine lapsevanemate hulgas

IV TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

Tegevused, mille läbi turvalisuse tagamine toimub:

1. Koolikeskkond vastab tervisekaitse poolt kehtestatud nõuetele.
2. Koolil on hädaolukorra lahendamise plaan.
3. Koolis viiakse läbi regulaarselt tuletõrjeõppusi.
4. Kooli töötajad on läbinud turvalisusealaseid koolitusi (esmaabi jne).
5. Töötajad hangivad infot, kuidas koolikiusamise ja kooli vägivallaga toime tulla (koolitused).
6. Kogu õppepäeva on õpilased kooli personali valve all:
   • vahetundide ajal peavad korda korrapidajaõpetaja koos üldkorrapidajaõpilasega;
   • õpilased võivad väljuda koolimaja territooriumilt õppetundide ajal:
     • õpetaja loal;
     • lapsevanema kirjaliku loa esitamisel või e-päeviku või telefoni teel teavitamisel ;
   • pikapäevarühma kuuluvad õpilased võivad pikapäevast lahkuda lapsevanema ja pikapäevarühma õpetaja vahelisel kokkuleppel;
   • tunnist väljasaatmine on lubatud vaid direktori juurde;
   • sööklas viibivad õpilaste söömise ajal õpetajad.
7. Koolimajja ei või siseneda kolmandad isikud ilma loata, kutseta.
8. Kool tagab lapse/õpilase lasteaias/koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
9. Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab lapse/õpilase vaimset ja füüsilist tervist.

V TÄIENDUSKOOLITUSKAVA

Täiendkoolituse planeerimine ja selleks tingimuste loomine lähtub tegelikust olukorrast ja vajadustest. Täiendkoolituse korraldamine koolis või väljaspool kooli koolitustel osalemine oleneb sisehindamise tulemustest, õpetajakoolituse raamnõuetest, õpetaja kvalifikatsiooninõuetest, kooli tegevuskavas püstitatud eesmärkidest, õppekava täitmisest ning õpetajate enesetäiendamise vajadustest ning soovidest erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ja õpetaja ametialase pädevuse tagamiseks.

Koolituse planeerimisel lähtutakse järgmistest võimalustest: sisekoolitus, koolidevahelise koostöö, erinevatel kursustel saadud teadmiste vahendamise, lahtiste tundide ja iseseisva enesetäiendamise kaudu.

Õpetajatele arenguvajadused selgitatakse kooli sisehindamise ja arenguvestluste käigus.

Tegevused	2018	2019	2020	2021	2022
Osalemine koolitustel, mis on seotud riiklike õppekavade ja täiendatud koolikorralduslike dokumentide rakendamisega	X	X	X	X	X
Osalemine ainesektsioonide töös ainealaste teadmiste laiendamiseks	X	X	X	X	X
Kujundava hindamise kasutamine koolitöös	X	X	X	X	X
Osalemine vabariiklikel ainealastel suvekursustel ja koolituspäevadel, mis on seotud kooli arenguga	X	X	X	X	X
Turvalise koolipäevaga seotud koolitused	X	X	X	X	X
Esmaabi tugikoolitused personalile ja õpilastele	X	X	X	X	X
IT-vahendite kasutamise koolitused	X	X	X	X	X
Õpetajate ja lastevanemate ühiskoolitused pedagoogilistel ja kasvatuslikel teemadel	X	X	X	X	X
Õpilaste karjäärialase tegevuse suunamine õppetöö ja läbivate teemade kaudu	X	X	X	X	X

VI ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava korrigeeritakse igal aastal. Ettepanekud arengukava täiustamiseks arutatakse läbi ja kiidetakse heaks õppenõukogus ja hoolekogus. Arengukava kinnitab Põdrala Vallavolikogu.

LISA 1 TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2018-2022

Arengukava ülesanded

1. Eestvedamine

Jrk nr	Arengukava prioriteedid, kavandatavad tööd ja üritused	2018	2019	2020	2021	2022	Finants	Vastutaja
1.	Kooli maine tõstmine ja edasi viimine	X	X	X	X	X	.	Kool, hoolekogu, vallavalitsus
2.	Kooli dokumentatsiooni pidev uuendamine vastavalt seaduste muudatustele	X	X	X	X	X	.	Direktor
3.	Koostöö kooli hoolekoguga	X	X	X	X	X	.	Direktor
4.	Koostöö lastevanematega	X	X	X	X	X	.	Direktor, klassi- juhatajad
5.	Sisehindamiseks vajalike andmete kogumine	X	X	X	X	X	.	Direktor
6.	Sisehindamise läbiviimine	X	.	Direktor
7.	Sisehindamise tulemuste arvestamine arengukavas	X	X	X	X	X	.	Direktor
8.	Tugisüsteemide rakendamine laste arengu toetamiseks	X	X	X	X	X	.	Direktor
9.	Uute teadmiste tutvustamine ja positiivsete kogemuste jagamine	X	X	X	X	X	.	Direktor
10.	Töötajate aktiivsem kaasamine kooli üldtööplaani koostamisse	X	X	X	X	X	.	Direktor

2. Personalijuhtimine

Jrk nr	Arengukava prioriteedid, kavandatavad tööd ja üritused	2018	2019	2020	2021	2022	Finants	Vastutaja
1.	Personali vajaduse planeerimine	X	X	X	X	X	.	Direktor
2.	Uute töötajate värbamine	X	X	X	X	X	.	Direktor
3.	Töötajate sisekoolituste läbiviimine moto all „Töötajalt töötajale“	X	X	X	X	X	.	Direktor
4.	Arenguvestluste läbiviimine	X	X	X	X	X	.	Direktor
4.	Koostöös kooli pidajaga leida võimalus vajadusel tugispetsialisti töölevõtmiseks	X	X	X	X	X	.	Direktor
5.	Rahuloluuuringute läbiviimine	X	X	X	X	X	.	Direktor, õpetajad
6.	Personali motiveerimine ja tunnustamine	X	X	X	X	X	.	Direktor

3.Koostöö huvigruppidega

Jrk nr	Arengukava prioriteedid, kavandatavad tööd ja üritused	2018	2019	2020	2021	2022	Finants	Vastutaja
1.	Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi ühisürituste kaudu	X	X	X	X	X	.	Klassijuhatajad, direktor
2.	Lastevanemate üldkoosolekute korraldamine	X	X	X	X	X	.	Direktor
3.	Koostöö tõhustamine teiste haridusasutustega	X	X	X	X	X	.	Direktor, õpetajad
4.	Hoolekogu osalus kooli arendamisel	X	X	X	X	X	.	Hoolekogu esimees
5.	Lastevanemate tunnustamine tänukirjadega lapse eeskujuliku kasvatamise eest	X	X	X	X	X	eelarve	Direktor
6.	Koolis toimuvate ettevõtmiste kajastamine kooli kodulehel, e-päevikus ja meedias	X	X	X	X	X	.	Direktor, klassijuhatajad
7.	Huvigruppidele võimaluste pakkumine koolimajas tegevuste läviviimiseks	X	X	X	X	X	.	Direktor, õpetajad

4. Ressursside juhtimine

Jrk nr	Arengukava prioriteedid, kavandatavad tööd ja üritused	2018	2019	2020	2021	2022	Finants	Vastutaja
1.	Eelarve planeerimine	X	X	X	X	X	.	Direktor
2.	Vajalike õppevahendite soetamine	X	X	X	X	X	eelarve	Direktor
3.	IT-vahendite kaasajastamine	X	X	X	X	X	eelarve	Direktor, vallavalitsus
4.	Võimaluste ja ajalise ressursi leidmine projektide kirjutamiseks	X	X	X	X	X	.	Direktor, õpetajad, lasteaia- õpetajad
5.	Koolimaja ümbruse heakorrastamine	X	X	X	X	X	.	Klassijuhatajad
6.	Lasteaia  mänguväljaku täiendamine	X	X	X	X	X	eelarve	Direktor, lasteaia- õpetajad

5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Jrk nr	Arengukava prioriteedid, kavandatavad tööd ja üritused	2018	2019	2020	2021	2022	Finants	Vastutaja
1.	Õpetajate osalemine õppe- ja ainealastel koolitustel	X	X	X	X	X	.	Direktor, õpetajad
2.	Traditsiooniliste ürituste jätkamine	X	X	X	X	X	.	Direktor
2.	Loovtööde juhendamine	X	X	X	X	X	.	Aineõpe- tajad
3.	Arvestuslike tööde diferentseerimine	X	X	X	X	X	.	Direktor
4.	Õpiabi süsteemi reguleerimine vastavalt vajadusele	X	X	X	X	X	eelarve	Direktor
5.	Andekate õpilaste arenguvõimaluste parendamine	X	X	X	X	X	.	Direktor, aineõpetajad
6.	Parimate õppurite ja ainetundjate tunnustamine	X	X	X	X	X	eelarve	Direktor
9.	Huvialaringide tegevuse jätkamine	X	X	X	X	X	eelarve	Direktor, ringijuhid
9.	Koostöö Valgamaa Rajaleidja keskusega	X	X	X	X	X	.	Karjääri- koordinaator
10.	Ürituste korralda- mine koos lastevanematega	X	X	X	X	X	.	Direktor, õpetajad, lasteaia- õpetajad
11.	Tervise edendamisele suunatud tegevuste korraldamine	X	X	X	X	X	.	Klassijuhatajad, lasteaia- õpetajad

Ressursside andmik

Põhiline osa ressurssidest baseerub kohaliku omavalitsuse eelarvel. Taotleda võimalusel juurde lisasummasid projektide kaudu erinevatest fondidest.

Read More