LISA

           Põdrala Vallavolikogu

           30.11.2012 määrusele nr 10

 

RIIDAJA PÕHIKOOLI

 

ARENGUKAVA

 AASTATEKS 2013 - 2017

 

SISUKORD                                                                                    

I    Sissejuhatus                                                                      lk 3
II   Hetkeolukorra kirjeldus                                                       lk 3
            2.1. Asend                                                                  lk 3
            2.2. Ajalugu                                                                lk 3

 2.3. Personal ja õpilaskond                                           lk 4

III  Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad                              lk 4

            3.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid                 lk 4

            3.2. Arengu strateegiad                                                lk 5

            3.3. Hetkeseis ja arengueeldused                                   lk 5

            3.4. Väljavõtted Põdrala valla arengukavast 2010-2025    lk 8

IV  Turvalisuse tagamine koolis                                                 lk 8

V    Täienduskoolituskava                                                         lk 9

VI  Arengukava uuendamise kord                                              lk 10

LISA 1 Tegevuskava aastateks 2013-2017                                  lk 11

 

I SISSEJUHATUS

 

Riidaja Põhikooli arengukava on dokument, mis määratleb kooli   arengusuunad aastateks 2013-2017, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukavast lähtuvad Riidaja Põhikooli stateegilised otsused ning õppeaasta üldtööplaani koostamine.

 

Riidaja Põhikooli arengukava lähtub eelnevast 2010- 2012. a arengukavast, Riidaja Põhikooli põhimäärusest, Põdrala valla arengukavast ja 2010. a sisehindamise aruandest.

 

Käesolev dokument sisaldab alljärgnevaid teemasid:

1.      Hetkeolukorra kirjeldus – ülevaade organisatsioonist, kus toimub 1.-9. klassini õpe riikliku õppekava alusel koostatud Riidaja Põhikooli õppekava järgi.

2.      Sisehindamise tulemused – organisatsiooni tugevused ja parendusvaldkonnad on esitatud valdkonniti.

3.      Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad aastateks 2013 – 2017. Välja on toodud kooli strateegiad ning arengukava eesmärgid koos prioriteetsete tegevuste ja indikaatoritega. Sisaldab väljavõtteid Põdrala valla arengukavast.

4.      Turvalisuse tagamine koolis – ülevaade füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamise põhimõtetest.

5.      Õpetajate täiendkoolituskava.

 

Riidaja Põhikooli arengukava tegevuskava on lisatud lisana (Lisa 1), mis sisaldab eesmärgini jõudmiseks vajaminevaid tegevusi koos indikaatorite, tähtaegade, rahastamisallikate ja vastutajatega.

 

 

 

II HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

 

2.1. Asend

            Riidaja Põhikool asub Valga maakonnas Põdrala vallas Riidajas ja on munitsipaalharidusasutus.  

            Kooli teeninduspiirkonda kuulub Põdrala vald. Teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi võetakse kooli juhul, kui on vabasid kohti. Põdrala vallas töötab ka Pikasilla Kool.

 

 

2.2. Ajalugu

            1833. aastal asutas mõisaomanik George Constantin von Stryk Riidajasse vallakooli. Lapsed said koolist ainult lugemisoskuse. 1869. a sai vallakool uue koolihoone kuni 90 õpilase tarvis. Lugemise kõrval õpetati lastele nüüd ka kirjutamist ja rehkendamist. 1923. a viis Riidaja valla valitsus kooli üle endisesse härrastemajja, töötas ka internaat. Koolis käidi 6 klassi. 1945. a andis kool 7-klassilise hariduse. 1961. a muudeti kool 8-klassiliseks. 25. novembril 1967. a alustati õppetööd uues koolihoones, kus õpitakse tänini. 1988. a sügisest muudeti kool 9-klassiliseks ja 1991. aastast alates kannab kool nimetust Riidaja Põhikool. Seoses Põdrala valla lasteaia avamisega kooli ruumides muutus asutuse liik lasteaed-põhikooliks. Riidaja Põhikoolil on Haridus- ja  Teadusministeeriumi   poolt   väljastatud   koolitusluba         nr 3704HTM alates 29.04.2005. a.

            2009. aasta suvel toimus Riidaja Põhikooli rekonstrueerimine. 2012. aasta sügisel alustati staadioni rekonstrueerimist.

 

 

2.3. Personal ja õpilaskond 

            2012/2013. õppeaastal töötab Riidaja Põhikoolis üheksa õpetajat, neist kolm on meesõpetajad ja kuus naisõpetajad ning kaks lasteaiaõpetajat.

            Lapsi teenindab pedagoogiline, kvalifikatsioonile vastav kaader (va poiste tööõpetuse õpetaja, kes ei vasta kvalifikatsiooni nõuetele). Pedagoogilised töötajad täidavad koolis järgmisi ameteid: ringijuht, raamatukoguhoidja, eripedagoog (lasteaias), pikapäevarühma kasvataja.

            Täiendkoolitus on meie jaoks erilise tähtsusega, sest elame teatud mõttes infosulus. Õpetajatel puudub oma koolis teine tema eriala valdav inimene, kellega konsulteerida, mõtteid jagada. Pedagoogiline personal osaleb võimaluste piires erialastel ja üldpedagoogilistel täienduskursustel. Kogemusi omandatakse ka maakonna õpetajate ainesektsioonides ja koostöös maakonna koolide õpetajatega. Töö toimub liitklassides.

2012/2013 õa õpib Riidaja Põhikoolis 37 õpilast, kes on jagatud viide klassikomplekti. Liidetud on 1. ja 2. klass, 3. ja 4. klass, 5. ja 6. klass, 7. ja 8. klass ning 9. klass töötab üksikklassina. Lasteaia liitrühmas on täidetud 19 kohta. Laste kohalkäimise kohta peetakse arvestust.

 

 

 

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

 

3.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid

Kooliarenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on:

1)     Eestvedamine ja juhtimine

a)      Arengukava

b)      Üldtööplaan

c)      Sisehindamine

2)     Personali juhtimine

a)      Personali arendamine

b)      Koostöö

3)     Koostöö huvigruppidega

a)      Koostöö

4)     Ressursside juhtimine

a)      Kooli eelarve

b)      Ruumid ja maa-ala

c)      IT vahendite ajakohastamine

5)     Õppe- ja kasvatusprotsess

a)      Turvalisus

b)      Õpivõimaluste mitmekesistamine

c)      Õppekava

 

 

 

3.2. Arengu strateegiad

 

MISSIOON

Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse  omandamist võimaldav õppeasutus, kus toimuva õpi- ja kasvatustegevuse kaudu võimaldatakse laste eakohane vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng.

Kool loob võimalused konkurentsivõimeliste ja õigete väärtushinnangutega noorte inimeste kujunemiseks, kes tulevad toime edasiste õpingutega ning iseseisva eluga.

 

VISIOON

            Luua loovust, arengut, edukust soodustav kasvatus- ja õpikeskkond, kus toimivad koostöösuhted: laps, õpilane, õpetaja, lapsevanem, hoolekogu, omavalitsus.

 

PÕHIVÄÄRTUSED

·        lapsesõbralik lasteaed;

·        toredad õpilased;

·        head õppe- ja töötingimused;

·        üksteist toetav kollektiiv;

·        arenemisvõimalused nii õpilastele kui õpetajatele.

 

 

3.3. Hetkeseis ja arengueeldused

Koolis on läbi viidud kooli tugevusi ja parendusvaldkondi sisaldav sisehindamine 2007 – 2010. a kohta.

 

I Eestvedamine ja juhtimine

Tugevused

Kooli töö on planeeritud. Lähtuvalt kooli arengukavast koostatakse iga õppeaasta alguses üldtööplaan. Õppeaastati on töö tulemused kajastatud Valgamaa hariduselu aastaraamatus, kooli õppeaastaanalüüsis ning kooli kroonikas.

 Parendamist vajavad aspektid:

1.    Õppeabi- ja majanduspersonali kaasamine kooli arendustöösse.

2.    Sisekontrolli tõhusamaks muutmine.

3.    Kogu pedagoogilise kollektiivi kaasamine sisekontrolli.

 

 

 II Personali juhtimine

Tugevused

Koolis on kompetentne ja motiveeritud personal, et tagada iga lapse areng, kooli missiooni ning eesmärkide elluviimine. Kool hindab personalivajadust, arvestades õpetajate vanuselist struktuuri ja kooli põhieesmärki, milleks on õpilase arengu tagamine. Koolis on ühtsed nõuded õpetaja töökavadele. Õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Traditsiooniliste ühisürituste korraldamine, millest on rohkearvuline osavõtt.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Toimiv sisehindamissüsteem, milles osaleb kogu kooli meeskond.

2. Täiendkoolituse planeerimine ja tagasiside andmine.

 

  

III Koostöö huvigruppidega

Tugevused

Huvigrupid on kaasatud õppija ja kooli arengu toetamisse. Koostöö on kavandatud hoolekogu ja lastevanematega. Toimub töö sõpruskoolidega, Riidaja raamatukoguga ja Riidaja kultuurimajaga.  Koostöö kohaliku omavalitsusega on tulemuslik: kool on rekonstrueeritud,  koolipidaja on kindlustanud finantsiliselt õpilaste osalemise konkurssidel, võistlustel, laulu – ja tantsupidudel ning on konstruktiivne muudeski koolipidamisega seotud küsimustes.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Tulemuslikumate koostöövormide rakendamine kooli ja lastevanemate vahel

(operatiivsus, huvi, järjekindlus).

      

IV Ressursside juhtimine

Tugevused

Kooli eelarve koostamisel arvestatakse õppeaasta prioriteetidega ja õpilaste osalemisega mitmesugustel õppepäevadel,  -ekskursioonidel ja võistlustel. Uuendamist on leidnud arvutiklassi arvutid. Kõigil töötajatel on meiliaadressid, mis on vajalik info jagamisel. Lisaks kasutatakse ka infostendi õpetajatele ja õpilastele. Koolis on õpilastel võimalus kasutada IT- vahendeid tunnivälisel ajal õppeülesannete täitmiseks. Korraldatakse õpilaste õuesõpet ja õppekäike. Kooli raamatukogu põhikogu täiendatakse vastavalt võimalustele ning õpilastel ja õpetajatel on võimalus kasutada Riidaja raamatukogu teenust.

Parendamist vajavad aspektid:

1.    Kodulehe muutmine operatiivsemaks ja efektiivsemaks.

2.    Kooli õppekirjanduse ja pedagoogilise kirjanduse täiendamine.

 

V Õppe – ja kasvatusprotsess

Tugevused

Töötame ühise eesmärgi nimel valdkonnas “Õppe- ja kasvatusprotsess”: tingimuste loomine iga õpilase arenguks, iga õpilase toetamine. Koolis on kokku lepitud vastavates pädevustes. Kooli õppekava koostamise aluseks on riiklik õppekava. Pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Nad kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi ja koostööoskusi, suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Kõik kooli tegevused on seotud kooli õppekavaga. Kooli personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Tekkinud probleemidega püütakse tegeleda koheselt. Koolis peetakse järjepidevalt arvestust koolikohustuse täitmise kohta. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus, EHIS-es jt nõutavates dokumentides. Arenguvestlused õpilaste ja tema vanematega toimuvad korrapäraselt. Arvestatakse õpilaste erivajadusi ja vastavalt sellele toimub ka õpilaste toetamine õppetöös. Õppetööd toetab ka pikapäevarühm. Põhikoolis toimub karjäärialane nõustamine ja tegevus. Kool kannab hoolt õpilase tervise eest ( koostööprojekt “Suitsuprii klass”). Koolil on  head tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Koolil on oma logo, lipp, logoga tähistatud päevik. Koolil on olemas pikaajalised traditsioonid.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni ajakohastatud õppemeetodite kaudu.

2. Üleminek uuele põhikooli riikliku õppekavale,  mis  rakendub täielikult     2013. aasta sügisel.

3. Tõhusam koostöö lasteaias lapsevanemaga lapse nõustamise ja varajase märkamise küsimustes.

 

 

 

 

Lapse/ õpilasega seotud tulemused 

Kool kogub õpijõudluse kohta mitmekesist informatsiooni: võrreldakse väga heade hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes; võrreldakse heade hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes; võrreldakse mitterahuldavate hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes.

Kaardistatud on õpilaste hariduslikud erivajadused. Kool pakub vajadusel tuge erinevate probleemidega õpilastele. Abivõimalused: parandusõpe, IÕK, LÕK, TÕK, pikapäevarühm,  individuaalsed konsultatsioonid. Neile on leitud sobiv individuaalne lähenemine, kindlustatud vajalik õpiabi, leitud võimalus tulemuslikuks osalemiseks õppetöös.

 

Personaliga seotud tulemused

Täiendkoolitusel osaletakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Õpetajad on  küsitlustes andnud hea või väga hea hinnangu järgmistele koolielu valdkondadele: suhted juhtkonnaga, teiste õpetajatega, teiste töötajatega, õpilastega, rahulolu koormuse ja ühiskondlike ülesannetega, töövahenditega, tööruumidega, tunnustamisega. Personali liikumine on väga väike.

 

Huvigruppidega seotud tulemused

Lastevanemate üldkoosolek toimub üks kord õppeaastas. Lastevanemate üldkoosolekutel osalemine on hea. Kooli hoolekogu on huvitatud koolis toimuvast ja on vajadusel osutanud igakülgselt abi. Lapsevanematele saadetakse kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta õppimises (hinnetelehed).

 

Õppeasutusega seotud tulemused

Kool pakub õpilastele mitmesuguseid võimalusi osaleda koolivälistel võistlustel, konkurssidel, aineolümpiaadidel. Kool viib  läbi õpilasküsitlusi, mis annavad ülevaate  õpilaste hinnangutest koolielule (suhted õpilastega ja õpetajatega, rahulolu koolisöögiga jms). Pärast põhikooli lõpetamist jätkatakse haridusteed gümnaasiumides või kutsekoolides. Õpilased osalevad huvitegevuses. Koolis tegutsevad järgmised huviringid:

·        spordiring

·        loodusring

·        liikumisring

·        tantsuring

·        puutööring

·        muusikaring

·        meisterdamine

Huvialaringides tehtut esitletakse lastevanematele ja üldsusele kontsertidel. 

 

 

3.4. Väljavõtted Põdrala valla arengukavast 2010-2025

 

Põdrala valla visioon 2025 

 

Põdrala vald on turvaline koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks, kus on tagatud kõik sotsiaalsed garantiid, tingimused ettevõtluseks ning puhas ja kaunis   looduskeskkond.

 

Haridusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

 

EESMÄRK: kodulähedase kooli säilimine

 

SAAVUTAMISE VAHENDID:

·        Koolide arvutiklasside kaasajastamine

·        Riidaja Põhikooli vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ühendamine ühtsesse süsteemi

·        Koolide korrastamine

·        Õpilastele tasuta koolilõuna ja transpordi kindlustamine valla koolides

·       Valla koolide propageerimine lapsevanematele 

 

 

 

IV TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

 

Tegevused, mille läbi turvalisuse tagamine toimub:

1.      Koolikeskkond vastab tervisekaitse poolt kehtestatud nõuetele.

2.      Koolil on hädaolukorra lahendamise plaan.

3.      Koolis viiakse läbi regulaarselt tuletõrjeõppusi.

4.      Kooli töötajad on läbinud turvalisusealaseid koolitusi (esmaabi jne).

5.      Töötajad hangivad infot, kuidas koolikiusamise ja kooli vägivallaga toime tulla (koolitused).

6.      Kogu õppepäeva on õpilased kooli personali valve all:

·        vahetundide ajal peavad korda korrapidajaõpetaja koos üldkorrapidaja-õpilasega;

·        õpilased võivad väljuda koolimaja territooriumilt õppetundide ajal:

-         õpetaja loal;

-         lapsevanema kirjaliku loa esitamisel või telefoni teel teavitamisel ;

·        pikapäevarühma kuuluvad õpilased võivad pikapäevast lahkuda lapsevanema ja pikapäevarühma kasvataja vahelisel kokkuleppel;

·        tunnist väljasaatmine on lubatud vaid direktori juurde;

·        sööklas viibivad õpilaste söömise ajal õpetajad.

7.      Koolimajja ei või siseneda kolmandad isikud ilma loata, kutseta.

8.      Riidaja Põhikool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

  

 

 

V TÄIENDUSKOOLITUSKAVA

 

Täiendkoolituse planeerimine ja selleks tingimuste loomine lähtub tegelikust olukorrast ja vajadustest. Täiendkoolituse korraldamine koolis või väljaspool kooli koolitustel osalemine oleneb sisehindamise tulemustest, õpetajakoolituse raamnõuetest, õpetaja kvalifikatsiooninõuetest, kooli tegevuskavas püstitatud eesmärkidest, õppekava täitmisest ning õpetajate enesetäiendamise vajadustest ning soovidest erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ja õpetaja ametialase pädevuse tagamiseks.

Koolituse planeerimisel lähtutakse järgmistest võimalustest: sisekoolitus metoodikasektsiooni, koolidevahelise koostöö, erinevatel kursustel saadud teadmiste vahendamise, lahtiste tundide ja iseseisva enesetäiendamise kaudu.

Riidaja Põhikooli õpetajatele vajalikud koolitused:

 

Tegevused

2013

2014

2015

2016

2017

Õpetajate koolitamine uuendatud õppekavade

 rakendamiseks

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Üldpädevuste kujundamine

 

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Osalemine maakonna ainesektsioonide töös ainealaste teadmiste laiendamiseks

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Kujundava hindamise kasutamine koolitöös

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Osalemine vabariiklikel ainealastel suvekursustel, koolituspäevadel

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Turvalise koolipäevaga seotud koolitused

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Esmaabi tugikoolitused personalile ja õpilastele

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

IT-vahendite kasutamise koolitused

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Õpetajate ja lastevanemate ühiskoolitused pedagoogilistel ja kasvatuslikel teemadel

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Õpilaste karjäärialase tegevuse suunamine õppetöö ja läbivate teemade kaudu

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

 

 

 

VI ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

 

            Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava korrigeeritakse  igal aastal. Ettepanekud arengukava täiustamiseks arutatakse läbi ja kiidetakse heaks õppenõukogus ja hoolekogus.

Arengukava kinnitab Põdrala Vallavolikogu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LISA 1 TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2013-2017  

 

Arengukava ülesanded

 

1. Eestvedamine

 

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Kooli maine tõstmine

X

X

X

X

X

 

Kool, hoole-kogu, valla-valitsus

2.

Kooli dokumentat-siooni uuendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

3.

Kööstöö arendamine hoolekoguga

X

X

X

X

X

 

Direktor

4.

Lastevanematega tehtava koostöö parendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor,

klassi-

juhatajad

5.

Sisehindamise vajalike andmete kogumine

X

X

X

X

X

 

Direktor

6.

Sisehindamise läbiviimine

 

X

 

 

 

 

Direktor

7.

Sisehindamise tulemuste arvestamine arengukavas

X

X

X

X

X

 

Direktor

8.

Tugisüsteemide rakendamine laste

arengu toetamiseks

X

X

X

X

X

 

Direktor

9.

Õpetajate ja õpilaste registri pidamine vastavalt seadustele

X

X

X

X

X

 

Direktor

 

 

 

2. Personalijuhtimine

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Personalivajaduse planeerimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

2.

Töötajate sisekoolituse korraldamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

3.

Arenguvestluste korraldamine töötajatega ja läbiviimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

4.

Töökogemuste vahetamise süsteemi loomine ja arendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

5.

Koostöös kooli pidajaga leida võimalus vajadusel tugispetsialisti töölevõtmiseks

X

X

X

X

X

 

Direktor

 

 

 

3.Koostöö huvigruppidega

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi ühisürituste kaudu

X

X

X

X

X

 

Klassi-juhatajad,

direktor

2.

Lastevanemate üldkoosolekud

X

X

X

X

X

 

Direktor

3.

Koostöö sõpruskooli ja lasteaiaga          

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

4.

Hoolekogu osalus kooli arendamisel

X

X

X

X

X

 

Hoole-kogu esimees

5.

Lastevanemate tunnustamine tänukirjadega lapse eeskujuliku kasvatamise eest

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

6.

Kooli töö ja koolikorralduse kajastamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

 

 

 

4. Ressursside juhtimine

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Eelarve planeerimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

2.

 Õppekava rakendamiseks vajalike õppevahen-ditega varustamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

3.

Kooli vee- ja kanalisatsioonisüs-teemi ühendamine ühtsesse süsteemi

X

X

X

X

X

EL va-hendid, riikli-kud vahen-did, valla eelarve

Valla-valitsus

4.

Kooli amortiseeru-nud abihoonete remont/lammutami-ne

X

X

X

X

X

EL va-hendid, riikli-kud vahen-did, valla eelarve

Direktor, vallava-litsus

5.

Kooli korstna remont

X

 

 

 

 

eelarve

Direktor, vallava-litsus

6.

Arvutiklassi kaasajastamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor, valla-valitsus

7.

Koolimaja ümbruse heakorrastamine

X

X

X

X

X

 

Klassi-juhatajad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 5. Õppe- ja kasvatusprotsess

 

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Kooli õppekava koostamine

X

 

 

 

 

 

Direktor

2.

Ainekavade täien-damine lähtuvalt  õppekavast

X

X

X

X

X

 

Aineõpe-tajad

3.

Loovtööde tegemine ja juhendamine

X

X

X

X

X

 

Aineõpe-tajad

4.

Arvestuslike tööde

diferentseerimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

5.

 Tugisüsteemide (individuaalõppe-kava, lihtsustatud õppekava jt) rakendamine. Vajadusel tugispetsialisti rakendamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

6.

Andekate õpilaste arenguvõimaluste parendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor,

aineõpeta-jad

7.

Parimate õppurite ja ainetundjate

tunnustamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

8.

Huvialaringide töö

jätkamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor,

ringijuhid

9.

Koostöö jätkamine maakonna karjääri-nõustamiskeskusega

X

X

X

X

X

 

Karjääri-

koordi-

naator

10.

 Ürituste korralda-mine koos lastevane-matega

X

X

X

X

X

 

Direktor

11.

Tervise edendamisele suunatud tegevuste korraldamine

X

X

X

X

X

 

Klassiju-hatajad

 

 

 

Ressursside andmik

 Põhiline osa ressurssidest baseerub kohaliku omavalitsuse eelarvel. Taotleda võimalusel juurde lisasummasid projektide kaudu erinevatest fondidest.

 

Read More

                                                                               LISA

           Põdrala Vallavolikogu

           30.11.2012 määrusele nr 10

 

RIIDAJA PÕHIKOOLI

 

ARENGUKAVA

 AASTATEKS 2013 - 2017

 

SISUKORD                                                                                    

I    Sissejuhatus                                                                      lk 3
II   Hetkeolukorra kirjeldus                                                       lk 3
            2.1. Asend                                                                  lk 3
            2.2. Ajalugu                                                                lk 3

 2.3. Personal ja õpilaskond                                           lk 4

III  Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad                              lk 4

            3.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid                 lk 4

            3.2. Arengu strateegiad                                                lk 5

            3.3. Hetkeseis ja arengueeldused                                   lk 5

            3.4. Väljavõtted Põdrala valla arengukavast 2010-2025    lk 8

IV  Turvalisuse tagamine koolis                                                 lk 8

V    Täienduskoolituskava                                                         lk 9

VI  Arengukava uuendamise kord                                              lk 10

LISA 1 Tegevuskava aastateks 2013-2017                                  lk 11

 

I SISSEJUHATUS

 

Riidaja Põhikooli arengukava on dokument, mis määratleb kooli   arengusuunad aastateks 2013-2017, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukavast lähtuvad Riidaja Põhikooli stateegilised otsused ning õppeaasta üldtööplaani koostamine.

 

Riidaja Põhikooli arengukava lähtub eelnevast 2010- 2012. a arengukavast, Riidaja Põhikooli põhimäärusest, Põdrala valla arengukavast ja 2010. a sisehindamise aruandest.

 

Käesolev dokument sisaldab alljärgnevaid teemasid:

1.      Hetkeolukorra kirjeldus – ülevaade organisatsioonist, kus toimub 1.-9. klassini õpe riikliku õppekava alusel koostatud Riidaja Põhikooli õppekava järgi.

2.      Sisehindamise tulemused – organisatsiooni tugevused ja parendusvaldkonnad on esitatud valdkonniti.

3.      Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad aastateks 2013 – 2017. Välja on toodud kooli strateegiad ning arengukava eesmärgid koos prioriteetsete tegevuste ja indikaatoritega. Sisaldab väljavõtteid Põdrala valla arengukavast.

4.      Turvalisuse tagamine koolis – ülevaade füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamise põhimõtetest.

5.      Õpetajate täiendkoolituskava.

 

Riidaja Põhikooli arengukava tegevuskava on lisatud lisana (Lisa 1), mis sisaldab eesmärgini jõudmiseks vajaminevaid tegevusi koos indikaatorite, tähtaegade, rahastamisallikate ja vastutajatega.

 

 

 

II HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

 

2.1. Asend

            Riidaja Põhikool asub Valga maakonnas Põdrala vallas Riidajas ja on munitsipaalharidusasutus.  

            Kooli teeninduspiirkonda kuulub Põdrala vald. Teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi võetakse kooli juhul, kui on vabasid kohti. Põdrala vallas töötab ka Pikasilla Kool.

 

 

2.2. Ajalugu

            1833. aastal asutas mõisaomanik George Constantin von Stryk Riidajasse vallakooli. Lapsed said koolist ainult lugemisoskuse. 1869. a sai vallakool uue koolihoone kuni 90 õpilase tarvis. Lugemise kõrval õpetati lastele nüüd ka kirjutamist ja rehkendamist. 1923. a viis Riidaja valla valitsus kooli üle endisesse härrastemajja, töötas ka internaat. Koolis käidi 6 klassi. 1945. a andis kool 7-klassilise hariduse. 1961. a muudeti kool 8-klassiliseks. 25. novembril 1967. a alustati õppetööd uues koolihoones, kus õpitakse tänini. 1988. a sügisest muudeti kool 9-klassiliseks ja 1991. aastast alates kannab kool nimetust Riidaja Põhikool. Seoses Põdrala valla lasteaia avamisega kooli ruumides muutus asutuse liik lasteaed-põhikooliks. Riidaja Põhikoolil on Haridus- ja  Teadusministeeriumi   poolt   väljastatud   koolitusluba         nr 3704HTM alates 29.04.2005. a.

            2009. aasta suvel toimus Riidaja Põhikooli rekonstrueerimine. 2012. aasta sügisel alustati staadioni rekonstrueerimist.

 

 

2.3. Personal ja õpilaskond 

            2012/2013. õppeaastal töötab Riidaja Põhikoolis üheksa õpetajat, neist kolm on meesõpetajad ja kuus naisõpetajad ning kaks lasteaiaõpetajat.

            Lapsi teenindab pedagoogiline, kvalifikatsioonile vastav kaader (va poiste tööõpetuse õpetaja, kes ei vasta kvalifikatsiooni nõuetele). Pedagoogilised töötajad täidavad koolis järgmisi ameteid: ringijuht, raamatukoguhoidja, eripedagoog (lasteaias), pikapäevarühma kasvataja.

            Täiendkoolitus on meie jaoks erilise tähtsusega, sest elame teatud mõttes infosulus. Õpetajatel puudub oma koolis teine tema eriala valdav inimene, kellega konsulteerida, mõtteid jagada. Pedagoogiline personal osaleb võimaluste piires erialastel ja üldpedagoogilistel täienduskursustel. Kogemusi omandatakse ka maakonna õpetajate ainesektsioonides ja koostöös maakonna koolide õpetajatega. Töö toimub liitklassides.

2012/2013 õa õpib Riidaja Põhikoolis 37 õpilast, kes on jagatud viide klassikomplekti. Liidetud on 1. ja 2. klass, 3. ja 4. klass, 5. ja 6. klass, 7. ja 8. klass ning 9. klass töötab üksikklassina. Lasteaia liitrühmas on täidetud 19 kohta. Laste kohalkäimise kohta peetakse arvestust.

 

 

 

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

 

3.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid

Kooliarenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on:

1)     Eestvedamine ja juhtimine

a)      Arengukava

b)      Üldtööplaan

c)      Sisehindamine

2)     Personali juhtimine

a)      Personali arendamine

b)      Koostöö

3)     Koostöö huvigruppidega

a)      Koostöö

4)     Ressursside juhtimine

a)      Kooli eelarve

b)      Ruumid ja maa-ala

c)      IT vahendite ajakohastamine

5)     Õppe- ja kasvatusprotsess

a)      Turvalisus

b)      Õpivõimaluste mitmekesistamine

c)      Õppekava

 

 

 

3.2. Arengu strateegiad

 

MISSIOON

Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse  omandamist võimaldav õppeasutus, kus toimuva õpi- ja kasvatustegevuse kaudu võimaldatakse laste eakohane vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng.

Kool loob võimalused konkurentsivõimeliste ja õigete väärtushinnangutega noorte inimeste kujunemiseks, kes tulevad toime edasiste õpingutega ning iseseisva eluga.

 

VISIOON

            Luua loovust, arengut, edukust soodustav kasvatus- ja õpikeskkond, kus toimivad koostöösuhted: laps, õpilane, õpetaja, lapsevanem, hoolekogu, omavalitsus.

 

PÕHIVÄÄRTUSED

·        lapsesõbralik lasteaed;

·        toredad õpilased;

·        head õppe- ja töötingimused;

·        üksteist toetav kollektiiv;

·        arenemisvõimalused nii õpilastele kui õpetajatele.

 

 

3.3. Hetkeseis ja arengueeldused

Koolis on läbi viidud kooli tugevusi ja parendusvaldkondi sisaldav sisehindamine 2007 – 2010. a kohta.

 

I Eestvedamine ja juhtimine

Tugevused

Kooli töö on planeeritud. Lähtuvalt kooli arengukavast koostatakse iga õppeaasta alguses üldtööplaan. Õppeaastati on töö tulemused kajastatud Valgamaa hariduselu aastaraamatus, kooli õppeaastaanalüüsis ning kooli kroonikas.

 Parendamist vajavad aspektid:

1.    Õppeabi- ja majanduspersonali kaasamine kooli arendustöösse.

2.    Sisekontrolli tõhusamaks muutmine.

3.    Kogu pedagoogilise kollektiivi kaasamine sisekontrolli.

 

 

 II Personali juhtimine

Tugevused

Koolis on kompetentne ja motiveeritud personal, et tagada iga lapse areng, kooli missiooni ning eesmärkide elluviimine. Kool hindab personalivajadust, arvestades õpetajate vanuselist struktuuri ja kooli põhieesmärki, milleks on õpilase arengu tagamine. Koolis on ühtsed nõuded õpetaja töökavadele. Õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Traditsiooniliste ühisürituste korraldamine, millest on rohkearvuline osavõtt.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Toimiv sisehindamissüsteem, milles osaleb kogu kooli meeskond.

2. Täiendkoolituse planeerimine ja tagasiside andmine.

 

  

III Koostöö huvigruppidega

Tugevused

Huvigrupid on kaasatud õppija ja kooli arengu toetamisse. Koostöö on kavandatud hoolekogu ja lastevanematega. Toimub töö sõpruskoolidega, Riidaja raamatukoguga ja Riidaja kultuurimajaga.  Koostöö kohaliku omavalitsusega on tulemuslik: kool on rekonstrueeritud,  koolipidaja on kindlustanud finantsiliselt õpilaste osalemise konkurssidel, võistlustel, laulu – ja tantsupidudel ning on konstruktiivne muudeski koolipidamisega seotud küsimustes.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Tulemuslikumate koostöövormide rakendamine kooli ja lastevanemate vahel

(operatiivsus, huvi, järjekindlus).

      

IV Ressursside juhtimine

Tugevused

Kooli eelarve koostamisel arvestatakse õppeaasta prioriteetidega ja õpilaste osalemisega mitmesugustel õppepäevadel,  -ekskursioonidel ja võistlustel. Uuendamist on leidnud arvutiklassi arvutid. Kõigil töötajatel on meiliaadressid, mis on vajalik info jagamisel. Lisaks kasutatakse ka infostendi õpetajatele ja õpilastele. Koolis on õpilastel võimalus kasutada IT- vahendeid tunnivälisel ajal õppeülesannete täitmiseks. Korraldatakse õpilaste õuesõpet ja õppekäike. Kooli raamatukogu põhikogu täiendatakse vastavalt võimalustele ning õpilastel ja õpetajatel on võimalus kasutada Riidaja raamatukogu teenust.

Parendamist vajavad aspektid:

1.    Kodulehe muutmine operatiivsemaks ja efektiivsemaks.

2.    Kooli õppekirjanduse ja pedagoogilise kirjanduse täiendamine.

 

V Õppe – ja kasvatusprotsess

Tugevused

Töötame ühise eesmärgi nimel valdkonnas “Õppe- ja kasvatusprotsess”: tingimuste loomine iga õpilase arenguks, iga õpilase toetamine. Koolis on kokku lepitud vastavates pädevustes. Kooli õppekava koostamise aluseks on riiklik õppekava. Pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Nad kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi ja koostööoskusi, suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Kõik kooli tegevused on seotud kooli õppekavaga. Kooli personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Tekkinud probleemidega püütakse tegeleda koheselt. Koolis peetakse järjepidevalt arvestust koolikohustuse täitmise kohta. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus, EHIS-es jt nõutavates dokumentides. Arenguvestlused õpilaste ja tema vanematega toimuvad korrapäraselt. Arvestatakse õpilaste erivajadusi ja vastavalt sellele toimub ka õpilaste toetamine õppetöös. Õppetööd toetab ka pikapäevarühm. Põhikoolis toimub karjäärialane nõustamine ja tegevus. Kool kannab hoolt õpilase tervise eest ( koostööprojekt “Suitsuprii klass”). Koolil on  head tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Koolil on oma logo, lipp, logoga tähistatud päevik. Koolil on olemas pikaajalised traditsioonid.

Parendamist vajavad aspektid:

1. Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni ajakohastatud õppemeetodite kaudu.

2. Üleminek uuele põhikooli riikliku õppekavale,  mis  rakendub täielikult     2013. aasta sügisel.

3. Tõhusam koostöö lasteaias lapsevanemaga lapse nõustamise ja varajase märkamise küsimustes.

 

 

 

 

Lapse/ õpilasega seotud tulemused 

Kool kogub õpijõudluse kohta mitmekesist informatsiooni: võrreldakse väga heade hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes; võrreldakse heade hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes; võrreldakse mitterahuldavate hinnetega õpilaste protsenti õppeaastate lõikes.

Kaardistatud on õpilaste hariduslikud erivajadused. Kool pakub vajadusel tuge erinevate probleemidega õpilastele. Abivõimalused: parandusõpe, IÕK, LÕK, TÕK, pikapäevarühm,  individuaalsed konsultatsioonid. Neile on leitud sobiv individuaalne lähenemine, kindlustatud vajalik õpiabi, leitud võimalus tulemuslikuks osalemiseks õppetöös.

 

Personaliga seotud tulemused

Täiendkoolitusel osaletakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Õpetajad on  küsitlustes andnud hea või väga hea hinnangu järgmistele koolielu valdkondadele: suhted juhtkonnaga, teiste õpetajatega, teiste töötajatega, õpilastega, rahulolu koormuse ja ühiskondlike ülesannetega, töövahenditega, tööruumidega, tunnustamisega. Personali liikumine on väga väike.

 

Huvigruppidega seotud tulemused

Lastevanemate üldkoosolek toimub üks kord õppeaastas. Lastevanemate üldkoosolekutel osalemine on hea. Kooli hoolekogu on huvitatud koolis toimuvast ja on vajadusel osutanud igakülgselt abi. Lapsevanematele saadetakse kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta õppimises (hinnetelehed).

 

Õppeasutusega seotud tulemused

Kool pakub õpilastele mitmesuguseid võimalusi osaleda koolivälistel võistlustel, konkurssidel, aineolümpiaadidel. Kool viib  läbi õpilasküsitlusi, mis annavad ülevaate  õpilaste hinnangutest koolielule (suhted õpilastega ja õpetajatega, rahulolu koolisöögiga jms). Pärast põhikooli lõpetamist jätkatakse haridusteed gümnaasiumides või kutsekoolides. Õpilased osalevad huvitegevuses. Koolis tegutsevad järgmised huviringid:

·        spordiring

·        loodusring

·        liikumisring

·        tantsuring

·        puutööring

·        muusikaring

·        meisterdamine

Huvialaringides tehtut esitletakse lastevanematele ja üldsusele kontsertidel. 

 

 

3.4. Väljavõtted Põdrala valla arengukavast 2010-2025

 

Põdrala valla visioon 2025 

 

Põdrala vald on turvaline koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks, kus on tagatud kõik sotsiaalsed garantiid, tingimused ettevõtluseks ning puhas ja kaunis   looduskeskkond.

 

Haridusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

 

EESMÄRK: kodulähedase kooli säilimine

 

SAAVUTAMISE VAHENDID:

·        Koolide arvutiklasside kaasajastamine

·        Riidaja Põhikooli vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ühendamine ühtsesse süsteemi

·        Koolide korrastamine

·        Õpilastele tasuta koolilõuna ja transpordi kindlustamine valla koolides

·       Valla koolide propageerimine lapsevanematele 

 

 

 

IV TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

 

Tegevused, mille läbi turvalisuse tagamine toimub:

1.      Koolikeskkond vastab tervisekaitse poolt kehtestatud nõuetele.

2.      Koolil on hädaolukorra lahendamise plaan.

3.      Koolis viiakse läbi regulaarselt tuletõrjeõppusi.

4.      Kooli töötajad on läbinud turvalisusealaseid koolitusi (esmaabi jne).

5.      Töötajad hangivad infot, kuidas koolikiusamise ja kooli vägivallaga toime tulla (koolitused).

6.      Kogu õppepäeva on õpilased kooli personali valve all:

·        vahetundide ajal peavad korda korrapidajaõpetaja koos üldkorrapidaja-õpilasega;

·        õpilased võivad väljuda koolimaja territooriumilt õppetundide ajal:

-         õpetaja loal;

-         lapsevanema kirjaliku loa esitamisel või telefoni teel teavitamisel ;

·        pikapäevarühma kuuluvad õpilased võivad pikapäevast lahkuda lapsevanema ja pikapäevarühma kasvataja vahelisel kokkuleppel;

·        tunnist väljasaatmine on lubatud vaid direktori juurde;

·        sööklas viibivad õpilaste söömise ajal õpetajad.

7.      Koolimajja ei või siseneda kolmandad isikud ilma loata, kutseta.

8.      Riidaja Põhikool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

  

 

 

V TÄIENDUSKOOLITUSKAVA

 

Täiendkoolituse planeerimine ja selleks tingimuste loomine lähtub tegelikust olukorrast ja vajadustest. Täiendkoolituse korraldamine koolis või väljaspool kooli koolitustel osalemine oleneb sisehindamise tulemustest, õpetajakoolituse raamnõuetest, õpetaja kvalifikatsiooninõuetest, kooli tegevuskavas püstitatud eesmärkidest, õppekava täitmisest ning õpetajate enesetäiendamise vajadustest ning soovidest erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ja õpetaja ametialase pädevuse tagamiseks.

Koolituse planeerimisel lähtutakse järgmistest võimalustest: sisekoolitus metoodikasektsiooni, koolidevahelise koostöö, erinevatel kursustel saadud teadmiste vahendamise, lahtiste tundide ja iseseisva enesetäiendamise kaudu.

Riidaja Põhikooli õpetajatele vajalikud koolitused:

 

Tegevused

2013

2014

2015

2016

2017

Õpetajate koolitamine uuendatud õppekavade

 rakendamiseks

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Üldpädevuste kujundamine

 

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Osalemine maakonna ainesektsioonide töös ainealaste teadmiste laiendamiseks

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Kujundava hindamise kasutamine koolitöös

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Osalemine vabariiklikel ainealastel suvekursustel, koolituspäevadel

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Turvalise koolipäevaga seotud koolitused

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Esmaabi tugikoolitused personalile ja õpilastele

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

IT-vahendite kasutamise koolitused

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Õpetajate ja lastevanemate ühiskoolitused pedagoogilistel ja kasvatuslikel teemadel

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

Õpilaste karjäärialase tegevuse suunamine õppetöö ja läbivate teemade kaudu

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

 

 

 

VI ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

 

            Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava korrigeeritakse  igal aastal. Ettepanekud arengukava täiustamiseks arutatakse läbi ja kiidetakse heaks õppenõukogus ja hoolekogus.

Arengukava kinnitab Põdrala Vallavolikogu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LISA 1 TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2013-2017  

 

Arengukava ülesanded

 

1. Eestvedamine

 

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Kooli maine tõstmine

X

X

X

X

X

 

Kool, hoole-kogu, valla-valitsus

2.

Kooli dokumentat-siooni uuendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

3.

Kööstöö arendamine hoolekoguga

X

X

X

X

X

 

Direktor

4.

Lastevanematega tehtava koostöö parendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor,

klassi-

juhatajad

5.

Sisehindamise vajalike andmete kogumine

X

X

X

X

X

 

Direktor

6.

Sisehindamise läbiviimine

 

X

 

 

 

 

Direktor

7.

Sisehindamise tulemuste arvestamine arengukavas

X

X

X

X

X

 

Direktor

8.

Tugisüsteemide rakendamine laste

arengu toetamiseks

X

X

X

X

X

 

Direktor

9.

Õpetajate ja õpilaste registri pidamine vastavalt seadustele

X

X

X

X

X

 

Direktor

 

 

 

2. Personalijuhtimine

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Personalivajaduse planeerimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

2.

Töötajate sisekoolituse korraldamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

3.

Arenguvestluste korraldamine töötajatega ja läbiviimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

4.

Töökogemuste vahetamise süsteemi loomine ja arendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

5.

Koostöös kooli pidajaga leida võimalus vajadusel tugispetsialisti töölevõtmiseks

X

X

X

X

X

 

Direktor

 

 

 

3.Koostöö huvigruppidega

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi ühisürituste kaudu

X

X

X

X

X

 

Klassi-juhatajad,

direktor

2.

Lastevanemate üldkoosolekud

X

X

X

X

X

 

Direktor

3.

Koostöö sõpruskooli ja lasteaiaga          

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

4.

Hoolekogu osalus kooli arendamisel

X

X

X

X

X

 

Hoole-kogu esimees

5.

Lastevanemate tunnustamine tänukirjadega lapse eeskujuliku kasvatamise eest

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

6.

Kooli töö ja koolikorralduse kajastamine

X

X

X

X

X

 

Direktor

 

 

 

4. Ressursside juhtimine

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Eelarve planeerimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

2.

 Õppekava rakendamiseks vajalike õppevahen-ditega varustamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

3.

Kooli vee- ja kanalisatsioonisüs-teemi ühendamine ühtsesse süsteemi

X

X

X

X

X

EL va-hendid, riikli-kud vahen-did, valla eelarve

Valla-valitsus

4.

Kooli amortiseeru-nud abihoonete remont/lammutami-ne

X

X

X

X

X

EL va-hendid, riikli-kud vahen-did, valla eelarve

Direktor, vallava-litsus

5.

Kooli korstna remont

X

 

 

 

 

eelarve

Direktor, vallava-litsus

6.

Arvutiklassi kaasajastamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor, valla-valitsus

7.

Koolimaja ümbruse heakorrastamine

X

X

X

X

X

 

Klassi-juhatajad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 5. Õppe- ja kasvatusprotsess

 

  

Jrk

nr

Arengukava prioriteedid,

kavandatavad tööd ja üritused

2013

2014

2015

2016

2017

Finants

Vastutaja

1.

Kooli õppekava koostamine

X

 

 

 

 

 

Direktor

2.

Ainekavade täien-damine lähtuvalt  õppekavast

X

X

X

X

X

 

Aineõpe-tajad

3.

Loovtööde tegemine ja juhendamine

X

X

X

X

X

 

Aineõpe-tajad

4.

Arvestuslike tööde

diferentseerimine

X

X

X

X

X

 

Direktor

5.

 Tugisüsteemide (individuaalõppe-kava, lihtsustatud õppekava jt) rakendamine. Vajadusel tugispetsialisti rakendamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

6.

Andekate õpilaste arenguvõimaluste parendamine

X

X

X

X

X

 

Direktor,

aineõpeta-jad

7.

Parimate õppurite ja ainetundjate

tunnustamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor

8.

Huvialaringide töö

jätkamine

X

X

X

X

X

eelarve

Direktor,

ringijuhid

9.

Koostöö jätkamine maakonna karjääri-nõustamiskeskusega

X

X

X

X

X

 

Karjääri-

koordi-

naator

10.

 Ürituste korralda-mine koos lastevane-matega

X

X

X

X

X

 

Direktor

11.

Tervise edendamisele suunatud tegevuste korraldamine

X

X

X

X

X

 

Klassiju-hatajad

 

 

 

Ressursside andmik

 Põhiline osa ressurssidest baseerub kohaliku omavalitsuse eelarvel. Taotleda võimalusel juurde lisasummasid projektide kaudu erinevatest fondidest.